Tasuta tarkvara: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}}
{{See artikkel|räägib ''tasuta'' jagatavast tarkvarast, ''vaba tarkvara'' kohta vaata artiklit [[vabavara]]}}
{{See artikkel|räägib tasuta jagatavast tarkvarast, vaba tarkvara kohta vaata artiklit [[vabavara]]}}
'''Priivara''' ehk '''tasuta tarkvara''' (ka ''vabavara''; [[inglise keel]]es ''freeware'') on tasuta levitatav [[tarkvara]]. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. Samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundada ja levitada. Priivara [[lähtekood]] ei pruugi olla avalik.
'''Priivara''' ehk '''tasuta tarkvara''' (ka ''vabavara''; [[inglise keel]]es ''freeware'') on tasuta levitatav [[tarkvara]]. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. Samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundada ja levitada. Priivara [[lähtekood]] ei pruugi olla avalik.



Redaktsioon: 5. veebruar 2013, kell 09:14

 See artikkel räägib tasuta jagatavast tarkvarast, vaba tarkvara kohta vaata artiklit vabavara

Priivara ehk tasuta tarkvara (ka vabavara; inglise keeles freeware) on tasuta levitatav tarkvara. Selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid. Samuti võib olla kasutajal endal keelatud priivara paljundada ja levitada. Priivara lähtekood ei pruugi olla avalik.

Sõnakasutus: priivara, vabavara ja vaba tarkvara

Priivara levinud terminikuju "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna see on liiga sarnane sama valdkonna teise tähendusega terminile "vaba tarkvara". Kui priivara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on vaba fundamentaalsemas mõttes: selle levitamisele ja (taas-)kasutamisele seatavate piirangute hulka püütakse mitmesuguste litsentside kasutamisega minimeerida ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st avatud.

Eesti arvutisõnastikud pakuvad freeware esmavastena "priivara", sj Heikki Vallaste jätab "vabavara" freeware vastete seast üldse välja[1]. Ka Pingviin.org Linuxi-kasutajate kogukond soovitab "vabavara" kasutamist freeware tähenduses vältida[2].

Mõned väljatoodud litsentsipiirangud

Lisaks keelavad tuntumate priivara nimetuste litsentsid selle tarkvara organisatsioonides kasutamise (sh ärides, mittetulundusühingutes, õppe-eesmärkideks jne), piirates kasutuseesmärgid vaid kodusteks või isiklikeks.

Isikliku eesmärgi klausel litsentsis võib kasutuse piiri ähmastada, põhjustades küsimusi, et kas niisugust tarkvara võib kontoris kasutada või mitte. Sellistel puhkudel on võib soovitada järgmist:

  • Sellist tarkvara ei tohiks näiteks kontoris hoida, sõltumata sellest, kas see on arvutis või välisel andmekandjal (laserplaadi või ketta peal). Kui tegemist on sülearvutiga, peab selle omanik olema eraisik ja mitte organisatsioon.
  • Kodustes tingimustes kasutamine on üldiselt lubatud. Võimalik, et isikliku eesmärgi klausel näeb ette olukorda, kus tarkvara võib paigaldada organisatsioonile kuuluvale tööarvutile, mis asub kodus või organisatsioonile kuuluvale sülearvutile, mida kasutatakse valdavalt kontoriväliselt ning mida kontoris ei hoita. Arvuti tagasiminekul kontorile (näiteks leiab töötaja uue töökoha) tuleks niisugune tarkvara arvutist eemaldada.

Vaata ka

Viited

  1. Heikki Vallaste. "e-Teatmik, freeware". Vaadatud 21.08.2011.
  2. "Pingviini Viki, priivara". Vaadatud 21.08.2011.

Välislingid