Voldemar Mägi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rainvitz23 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{| align=right class="wikitable"
{| align=right border=1
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|center|80px|]]
|- align=center
|- align=center
|bgcolor="#cc9966"| Pronks || [[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1937]] || [[keskkaal]]
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Wrestling pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kreeka-Rooma maadlus]]'''
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor="#FFE4C4"| 11-16. koht || [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936 Berliin]] || [[Kreeka-Rooma maadlus]]
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{Pronksmedal|[[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1937 Pariis]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
|}
|}

'''Voldemar Mägi''' ([[4. november]] [[1914]] [[Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1954]], [[Hollywood]]) oli [[eesti]] [[maadlus|maadleja]], EM-pronks [[1937]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]e [[keskkaal]]us. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse keskkaalus.
'''Voldemar Mägi''' ([[4. november]] [[1914]] [[Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1954]], [[Hollywood]]) oli [[eesti]] [[maadlus|maadleja]], EM-pronks [[1937]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]e [[keskkaal]]us. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse keskkaalus.


16. rida: 10. rida:
== [[1931]] ==
== [[1931]] ==


Astus Tallinna “Kalevi” liikmeks.
Astus [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna “Kalevi”]] liikmeks.


== [[1935]] ==
== [[1935]] ==


Mägi tuli Eesti meistriks [[vabamaadlus]]es.
Mägi tuli Eesti meistriks [[vabamaadlus]]es.<ref name=lk322>[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 322</ref>


Euroopa meistrivõistlustel [[Kopenhaagen]]is võitis Mägi avakohtumise, kuid kaotas kaks järgmist, sealhulgas meistriks tulnud [[Ivar Johansson]]ile ([[Rootsi]]) seljaga. Veel imelikum sellest, et ilma igasuguste teeneteta Mägi koondisse arvati, oli Eesti pisike esindus: Mäele lisaks vaid [[Ago Neo]], kes võitis pronksmedali.
Euroopa meistrivõistlustel [[Kopenhaagen]]is võitis Mägi avakohtumise, kuid kaotas kaks järgmist, sealhulgas meistriks tulnud [[Ivar Johansson]]ile (Rootsi) seljaga. Veel imelikum sellest, et teeneteta Mägi koondisse arvati, oli Eesti pisike esindus: Mäele lisaks vaid [[Ago Neo]], kes võitis pronksmedali.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988", lk. 134</ref>


Eesti võitis [[Riia]]s [[Läti]] 5:2.
Eesti võitis [[Riia]]s [[Läti]] 5:2.<ref name=lk327>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327</ref>


== [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängud]] ==
== [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängud]] ==


Tavaelus tollal äriteenijana tegutsenud Mägi kohtus avaringis [[Väinö Kokkinen|Väinö Kokkisega]] ([[Soome]]). Kohtumine oli tasavägine. [[Parter]]is peal olles käänas Mägi soomlase üle õlgade, mida kohtunik ei fikseerinud. Ka Eesti asjatundjad ei nurisenud selle otsuse üle. 2:1 tunnistati võitjaks Kokkinen.
Tavaelus tollal äriteenijana tegutsenud Mägi kohtus avaringis [[Väinö Kokkinen|Väinö Kokkisega]] ([[Soome]]). Kohtumine oli tasavägine. [[Parter]]is peal olles käänas Mägi soomlase üle õlgade, mida kohtunik ei fikseerinud. Ka Eesti asjatundjad ei nurisenud selle otsuse üle. 2:1 tunnistati võitjaks Kokkinen. Teises ringis [[Ercole Gallegati]] ([[Itaalia]]) vastu oli Mägi passiivne, kaotas 0:3 ja kukkus välja.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 140</ref>
Teises ringis [[Ercole Gallegati]] ([[Itaalia]]) vastu oli Mägi passiivne, kaotas 0:3 ja kukkus välja.


Eesti võitis [[Tallinn]]as Läti 6:1.
Eesti võitis [[Tallinn]]as Läti 6:1.<ref name=lk327/>


== [[1937]] ==
== [[1937]] ==


[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Mägi võitis [[Arvi Pikkusaari]] 2:1. Veel võitsid [[Voldemar Väli]], [[Edgar Puusepp]], [[Ago Neo]] ja [[Kristjan Palusalu]], kaotasid kaks kergemat, [[Evald Sikk]] ja [[Egon Härma]]. Eesti B-s võitis keskkaalus [[Voldemar Roolaan]] [[Mikko Nordling]]i 3:0. Eesti parimateks nimetatigi Mägi, Roolaan ja Puusepp.
[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Mägi võitis [[Arvi Pikkusaari]] 2:1. Veel võitsid [[Voldemar Väli]], [[Edgar Puusepp]], Ago Neo ja [[Kristjan Palusalu]], kaotasid kaks kergemat, [[Evald Sikk]] ja [[Egon Härma]]. Eesti B-s võitis keskkaalus [[Voldemar Roolaan]] [[Mikko Nordling]]i 3:0. Eesti parimateks nimetatigi Mägi, Roolaan ja Puusepp.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145</ref>


[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi kaotas.
[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi kaotas.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151</ref>


=== Euroopa meistrivõistlused ===
=== Euroopa meistrivõistlused ===
Euroopa 1937. aasta meistrivõistlustele [[Pariis]]i saadeti nii Mägi kui ka Roolaan. Kohapeal otsustati maadlema panna Mägi.


Euroopa 1937. aasta meistrivõistlustele [[Pariis]]i saadeti nii Mägi kui ka Roolaan. Kohapeal otsustati maadlema panna Mägi.<ref name=lk147>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 147</ref>
I ringis seljatas Mägi Teodor Kryszmalski ([[Poola]]), II ringis võitis Josef Hampli ([[Tšehhoslovakkia]]) 3:0 ja kolmandas [[Georgs Ozoliņš]]i (Läti) 2:1. IV ringis kohtus ta [[Ercole Gallegati]]ga. Itaallasel oli juba 4 kaotuspunkti ja ta pidi Mäe iga hinna eest seljatama, üritas kõvasti, kuid teenis ainult väikese töövõidu 2:1 ja langes välja, Mägi jäi aga 4 punktiga jätkama.


I ringis seljatas Mägi Teodor Kryszmalski ([[Poola]]), II ringis võitis Josef Hampli ([[Tšehhoslovakkia]]) 3:0 ja kolmandas [[Georgs Ozoliņš]]i (Läti) 2:1. IV ringis kohtus ta Ercole Gallegatiga. Itaallasel oli juba 4 kaotuspunkti ja ta pidi Mäe iga hinna eest seljatama, üritas kõvasti, kuid teenis ainult väikese töövõidu 2:1 ja langes välja, Mägi jäi aga 4 punktiga jätkama.<ref name=lk147/>
V ringi jõudsid peale Mäe veel Ivar Johansson (1 punkt) ja [[Ludwig Schweickert]] ([[Saksamaa]], 4 punkti). Et Johansson oli Schweickerti juba 3:0 võitnud, kohtusid eestlane ja sakslane hõbedale. Schweickert võitis 3:0.


V ringi jõudsid peale Mäe veel Ivar Johansson (1 punkt) ja [[Ludwig Schweickert]] ([[Saksamaa]], 4 punkti). Kuna Johansson oli Schweickerti juba 3:0 võitnud, kohtusid eestlane ja sakslane hõbedale. Schweickert võitis 3:0.<ref name=lk147/>
Palusalu tuli Euroopa meistriks, Neo sai hõbeda. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome ja Saksamaa 9, Eesti 6, Tšehhoslovakkia 4 ja [[Holland]] 1 punkti.

Palusalu tuli Euroopa meistriks, Neo sai hõbeda. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome ja Saksamaa 9, Eesti 6, Tšehhoslovakkia 4 ja [[Holland]] 1 punkti.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 148, 150</ref>


== [[1939]] ==
== [[1939]] ==


[[26. jaanuar]]il võitis Eesti [[Praha]]s Tšehhoslovakkia 5:2. [[Hugo Veisman]] ja [[Aat Männis]] said seljakaotuse. [[Martin Maiste]], Voldemar Mägi ([[kergekeskkaal]]us [[Jozef Herda]] vastu), Voldemar Roolaan, Ago Neo ja [[Johannes Kotkas]] võitsid.
[[26. jaanuar]]il võitis Eesti [[Praha]]s Tšehhoslovakkia 5:2. [[Hugo Veisman]] ja [[Aat Männis]] said seljakaotuse. [[Martin Maiste]], Voldemar Mägi ([[kergekeskkaal]]us [[Jozef Herda]] vastu), Voldemar Roolaan, Ago Neo ja [[Johannes Kotkas]] võitsid.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162, 163</ref>


[[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il tuli Mägi Roolaane ees esimest korda Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.
[[5. märts|5.]] ja [[6. märts]]il tuli Mägi Roolaane ees esimest korda Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.<ref name=lk322/>


[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4 (keskkaalus võitis Voldemar Roolaan Arvi Pikkusaari 3:0). Eesti B võitis Soome B 4:3: võitsid Evald Sikk, Voldemar Mägi ([[Veikko Kokko]] vastu), [[Edgar Rohtmets]] ja [[Nikolai Karklin]].
[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4 (keskkaalus võitis Voldemar Roolaan Arvi Pikkusaari 3:0). Eesti B võitis Soome B 4:3: võitsid Evald Sikk, Voldemar Mägi ([[Veikko Kokko]] vastu), [[Edgar Rohtmets]] ja [[Nikolai Karklin]].<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164</ref>


[[19. november|19. novembril]] Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane [[Artur Roos]] kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi Georgs Ozoliņšile. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.
[[19. november|19. novembril]] Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane [[Artur Roos]] kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi Georgs Ozoliņšile. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 168</ref>


== [[1940]] ==
== [[1940]] ==


Mägi tuli 5. ja 6. märtsil kergelt Eesti meistriks, sest Roolaan oli kolinud üle [[poolraskekaal]]u.
Mägi tuli 5. ja 6. märtsil kergelt Eesti meistriks, sest Roolaan oli kolinud üle [[poolraskekaal]]u.<ref name=lk170>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 170</ref>


Eesti võitis [[aprill]]is Tallinnas Läti 5:2.
Eesti võitis aprillis Tallinnas Läti 5:2.<ref name=lk170/>


== [[1941]] ==
== [[1941]] ==


Eesti (Mati Maiste, [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis [[märts]]is [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). Riias võideti Läti 6:1.
Eesti (Mati Maiste, [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). Riias võideti Läti 6:1.<ref>"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190</ref>


== Vaata ka: ==
== Vaata ka ==
* [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel]]
* [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel]]

== Viited ==
{{Viited}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Voldemar_M%E4gi Biograafia] [[ESBL]]-is
* [http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Voldemar_M%E4gi Biograafia] [[ESBL]]-is
* [http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/voldemar-magi-1.html]
* [http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/voldemar-magi-1.html]

{{JÄRJESTA:Mägi, Voldemar}}
{{JÄRJESTA:Mägi, Voldemar}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]

Redaktsioon: 4. veebruar 2013, kell 18:00

Pronks 1937 keskkaal

Voldemar Mägi (4. november 1914 Lehtse vald, Järvamaa18. veebruar 1954, Hollywood) oli eesti maadleja, EM-pronks 1937 Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus. Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta kreeka-rooma maadluse keskkaalus.

Ta läks 1944 Rootsi ja sealt edasi USAsse. Hukkus autoõnnetuses.

1931

Astus Tallinna “Kalevi” liikmeks.

1935

Mägi tuli Eesti meistriks vabamaadluses.[1]

Euroopa meistrivõistlustel Kopenhaagenis võitis Mägi avakohtumise, kuid kaotas kaks järgmist, sealhulgas meistriks tulnud Ivar Johanssonile (Rootsi) seljaga. Veel imelikum sellest, et teeneteta Mägi koondisse arvati, oli Eesti pisike esindus: Mäele lisaks vaid Ago Neo, kes võitis pronksmedali.[2]

Eesti võitis Riias Läti 5:2.[3]

Berliini olümpiamängud

Tavaelus tollal äriteenijana tegutsenud Mägi kohtus avaringis Väinö Kokkisega (Soome). Kohtumine oli tasavägine. Parteris peal olles käänas Mägi soomlase üle õlgade, mida kohtunik ei fikseerinud. Ka Eesti asjatundjad ei nurisenud selle otsuse üle. 2:1 tunnistati võitjaks Kokkinen. Teises ringis Ercole Gallegati (Itaalia) vastu oli Mägi passiivne, kaotas 0:3 ja kukkus välja.[4]

Eesti võitis Tallinnas Läti 6:1.[3]

1937

17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Mägi võitis Arvi Pikkusaari 2:1. Veel võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, kaotasid kaks kergemat, Evald Sikk ja Egon Härma. Eesti B-s võitis keskkaalus Voldemar Roolaan Mikko Nordlingi 3:0. Eesti parimateks nimetatigi Mägi, Roolaan ja Puusepp.[5]

3. oktoobril võitis Eesti Riias Läti 4:3. Võitsid Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Ago Neo ja Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi kaotas.[6]

Euroopa meistrivõistlused

Euroopa 1937. aasta meistrivõistlustele Pariisi saadeti nii Mägi kui ka Roolaan. Kohapeal otsustati maadlema panna Mägi.[7]

I ringis seljatas Mägi Teodor Kryszmalski (Poola), II ringis võitis Josef Hampli (Tšehhoslovakkia) 3:0 ja kolmandas Georgs Ozoliņši (Läti) 2:1. IV ringis kohtus ta Ercole Gallegatiga. Itaallasel oli juba 4 kaotuspunkti ja ta pidi Mäe iga hinna eest seljatama, üritas kõvasti, kuid teenis ainult väikese töövõidu 2:1 ja langes välja, Mägi jäi aga 4 punktiga jätkama.[7]

V ringi jõudsid peale Mäe veel Ivar Johansson (1 punkt) ja Ludwig Schweickert (Saksamaa, 4 punkti). Kuna Johansson oli Schweickerti juba 3:0 võitnud, kohtusid eestlane ja sakslane hõbedale. Schweickert võitis 3:0.[7]

Palusalu tuli Euroopa meistriks, Neo sai hõbeda. Riikide arvestuses sai Rootsi 13, Soome ja Saksamaa 9, Eesti 6, Tšehhoslovakkia 4 ja Holland 1 punkti.[8]

1939

26. jaanuaril võitis Eesti Prahas Tšehhoslovakkia 5:2. Hugo Veisman ja Aat Männis said seljakaotuse. Martin Maiste, Voldemar Mägi (kergekeskkaalus Jozef Herda vastu), Voldemar Roolaan, Ago Neo ja Johannes Kotkas võitsid.[9]

5. ja 6. märtsil tuli Mägi Roolaane ees esimest korda Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.[1]

25. ja 26. märtsil kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4 (keskkaalus võitis Voldemar Roolaan Arvi Pikkusaari 3:0). Eesti B võitis Soome B 4:3: võitsid Evald Sikk, Voldemar Mägi (Veikko Kokko vastu), Edgar Rohtmets ja Nikolai Karklin.[10]

19. novembril Riias võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Mägi Georgs Ozoliņšile. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.[11]

1940

Mägi tuli 5. ja 6. märtsil kergelt Eesti meistriks, sest Roolaan oli kolinud üle poolraskekaalu.[12]

Eesti võitis aprillis Tallinnas Läti 5:2.[12]

1941

Eesti (Mati Maiste, Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis Taga-Kaukaasia turneel Gruusia kaks korda 7:0. Aserbaidžaanile kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). Moskva võideti 5:2 (kaotasid Maiste ja Väli). Riias võideti Läti 6:1.[13]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 322
  2. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988", lk. 134
  3. 3,0 3,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 140
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145
  6. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151
  7. 7,0 7,1 7,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 147
  8. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 148, 150
  9. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162, 163
  10. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164
  11. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 168
  12. 12,0 12,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 170
  13. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190

Välislingid