Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot lisas: sr:Bakteriofag |
P r2.7.1) (Robot: lisatud be:Бактэрыяфагі |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
[[id:Bakteriofag]] |
[[id:Bakteriofag]] |
||
[[bn:ব্যাক্টেরিওফাজ]] |
[[bn:ব্যাক্টেরিওফাজ]] |
||
[[be:Бактэрыяфагі]] |
|||
[[bg:Бактериофаг]] |
[[bg:Бактериофаг]] |
||
[[ca:Bacteriòfag]] |
[[ca:Bacteriòfag]] |
Redaktsioon: 2. veebruar 2013, kell 21:01
Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.
Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.
Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
- virulentsed faagid – põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
- mõõdukad ehk tempereeritud faagid – algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.