Kolmas riik: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud gv:Yn Ghermaan Natseeagh |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
|||
{{toimeta}} |
|||
{{pooleli}} |
|||
{| border="1" cellpadding="2" style="float:right; border-collapse:collapse; border-color:#f2f2f4; margin-left:15px; margin-bottom:15px; width:38%; font-size:90%; border: 1px #aaaaaa solid;" |
|||
! align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.8px; background-color:#f2f2f4; font-size:130%;" | '''Deutsches Reich'''<br /><small>1933–1945</small><br /><small>Kolmas Reich</small></br> |
|||
|- |
|||
| bgcolor="#ffffff" align="center" colspan="2"| |
|||
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%" |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
|- |
|||
| align="center" | Lipp 1935–1945 |
|||
| align="center" | Vapp 1935–1945 |
|||
|} |
|||
|- |
|||
| align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.5px; background-color:#f2f2f4"| '''Eelnev - järgnev''' |
|||
|- |
|||
| style="background:#ffffff" align="center" colspan="2" | |
|||
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%" |
|||
⚫ | |||
|} |
|||
|- |
|||
| '''[[Riigikeel]]''' |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Pealinn]]''' |
|||
| [[Berliin]] |
|||
|- |
|||
| '''Riigivalitsusvorm''' |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''President'''</br>- 1933 - 1934</br>- 1934 - 1945</br>- 1945 |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''Kantsler'''</br>- 1933 - 1945</br>- 1945 |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Pindala]]'''</br>- 1939 |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''Elanikke'''</br>- 1938 |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Rahvastikutihedus]]''' |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Riigihümn]]''' |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Riigipüha]]''' |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
| '''[[Rahaühik]]''' |
|||
| Mark |
|||
|- |
|||
| '''[[Ajavöönd]]''' || [[Kesk-Euroopa aeg]] |
|||
|- |
|||
| align="center" colspan="2" style="letter-spacing:0.5px; background-color:#f2f2f4"| '''Kaart''' |
|||
|- |
|||
| style="background:#ffffff" align="center" colspan="2" | |
|||
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" width="100%" |
|||
⚫ | |||
|} |
|||
|} |
|||
{{Endine riik |
|||
|nimi = Kolmas Reich<br>''Deutsches Reich'' |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
|algusaasta = 1933 |
|||
|loppaasta = 1945 |
|||
⚫ | |||
|ajalugu1 = Riigipüha |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
|pealinn = [[Berliin]] |
|||
|riigipea = President |
|||
⚫ | |||
|riigipea2 = Kantsler |
|||
⚫ | |||
|religioon = |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
|rahvaloendus = 1938 |
|||
⚫ | |||
|rahaühik = Mark |
|||
|eelnenud =[[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|20px]] [[Weimari vabariik]] |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
|ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] |
|||
}} |
|||
'''Kolmas Riik''' ehk '''Kolmas Reich''' ([[saksa keel]]es ''Drittes Reich''; kasutatakse ka nimekuju '''Natsi-Saksamaa''') oli [[Saksamaa]] ([[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]]) kujundlik nimetus aastatel [[1933]]–[[1945]], kui [[riik]]i valitses [[Adolf Hitler]]i juhitud [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlik]] [[diktatuur]]. |
'''Kolmas Riik''' ehk '''Kolmas Reich''' ([[saksa keel]]es ''Drittes Reich''; kasutatakse ka nimekuju '''Natsi-Saksamaa''') oli [[Saksamaa]] ([[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]]) kujundlik nimetus aastatel [[1933]]–[[1945]], kui [[riik]]i valitses [[Adolf Hitler]]i juhitud [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlik]] [[diktatuur]]. |
||
73. rida: | 38. rida: | ||
==Riigivalitsemine== |
==Riigivalitsemine== |
||
=== [[Riigipea]] === |
=== [[Riigipea]] === |
||
* ''Führer und Reichskanzler'' (Adolf Hitler) [[1933]] |
* ''Führer und Reichskanzler'' (Adolf Hitler) [[1933]]–[[1945]]; |
||
*[[kantsler]] [[Karl Dönitz]], 1945 |
*[[kantsler]] [[Karl Dönitz]], 1945 |
||
**Asekantsler, [[Franz von Papen]], [[1933]] |
**Asekantsler, [[Franz von Papen]], [[1933]] |
||
83. rida: | 48. rida: | ||
=== Riigiministeeriumid === |
=== Riigiministeeriumid === |
||
<table><tr valign=top><td> |
<table><tr valign=top><td> |
||
* Riigi sõjaminister Adolf Hitler ( |
* Riigi sõjaminister Adolf Hitler (1938–1945) |
||
* Riigi Välisministeerium ([[Konstantin von Neurath]], [[1932]]-1938; [[Joachim von Ribbentrop]] [[1938]] |
* Riigi Välisministeerium ([[Konstantin von Neurath]], [[1932]]-1938; [[Joachim von Ribbentrop]] [[1938]]–[[1945]]) |
||
* Riigi Siseministeerium ([[Wilhelm Frick]], [[Heinrich Himmler]]) |
* Riigi Siseministeerium ([[Wilhelm Frick]], [[Heinrich Himmler]]) |
||
* Riigi Haridus- ja propagandaministeerium ([[Joseph Goebbels]]) |
* Riigi Haridus- ja propagandaministeerium ([[Joseph Goebbels]]) |
||
93. rida: | 58. rida: | ||
* Riigi Toitlustus- ja põllutööministeerium ([[Walther Darre]]) |
* Riigi Toitlustus- ja põllutööministeerium ([[Walther Darre]]) |
||
<td> |
<td> |
||
* Riigi Justiitsministeerium ([[Franz Guertner]], |
* Riigi Justiitsministeerium ([[Franz Guertner]], 1932–41; [[Franz Schlegelberger]], 1941–42, [[Otto Thierack]], 1942–45) |
||
* Riigi Tööministeerium ([[Franz Seldte]]) |
* Riigi Tööministeerium ([[Franz Seldte]]) |
||
* Riigi Teadus- ja haridusministeerium ([[Bernhard Rust]]) |
* Riigi Teadus- ja haridusministeerium ([[Bernhard Rust]]) |
||
* Riigi Kirikuministeerium ([[Hanns Kerrl]]) |
* Riigi Kirikuministeerium ([[Hanns Kerrl]]) |
||
* Riigi Teedeministeerium ([[Julius Dorpmüller]], |
* Riigi Teedeministeerium ([[Julius Dorpmüller]],1937–45) |
||
* Riigi Postiministeerium ([[Wilhelm Ohnesorge]]) |
* Riigi Postiministeerium ([[Wilhelm Ohnesorge]]) |
||
* Riigi Relvastusministeerium ([[Fritz Todt]], |
* Riigi Relvastusministeerium ([[Fritz Todt]], 1940–42; [[Albert Speer]], 1942–45) |
||
* Portfellita riigiministrid ([[Konstantin von Neurath]], [[Hans Frank]], [[Hjalmar Schacht]], [[Artur Seyss-Inquart]]) |
* Portfellita riigiministrid ([[Konstantin von Neurath]], [[Hans Frank]], [[Hjalmar Schacht]], [[Artur Seyss-Inquart]]) |
||
*Riigikaitse Ministrite Nõukogu: Hermann Göring |
*Riigikaitse Ministrite Nõukogu: Hermann Göring |
||
108. rida: | 73. rida: | ||
===Vallutatud alade okupatsioonivõimud === |
===Vallutatud alade okupatsioonivõimud === |
||
* [[Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium]] (''Reichsleiter'' [[Alfred Rosenberg]], |
* [[Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium]] (''Reichsleiter'' [[Alfred Rosenberg]], 1941–45) |
||
* [[Kindralkubermang]] ([[kindralkuberner]] [[Hans Frank]]) |
* [[Kindralkubermang]] ([[kindralkuberner]] [[Hans Frank]]) |
||
* [[Ostland|Ida maa-ala Riigikomissariaat]], [[Hinrich Lohse]], |
* [[Ostland|Ida maa-ala Riigikomissariaat]], [[Hinrich Lohse]], |
||
116. rida: | 81. rida: | ||
* Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond |
* Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond |
||
* [[Austria]] Riigivanem, ülemvalitseja [[Holland]]is [[Arthur Seyß-Inquart]] |
* [[Austria]] Riigivanem, ülemvalitseja [[Holland]]is [[Arthur Seyß-Inquart]] |
||
==Riigikaitse== |
==Riigikaitse== |
||
=== Sõjavägi === |
=== Sõjavägi === |
||
156. rida: | 122. rida: | ||
** Hitelernoored ''[[Hitler-Jugend]]'' — (poisid ja noormehed) |
** Hitelernoored ''[[Hitler-Jugend]]'' — (poisid ja noormehed) |
||
** Saksa Neidude Liit ''[[Bund Deutscher Mädel]]'' (tütarlapsed ja neiud) |
** Saksa Neidude Liit ''[[Bund Deutscher Mädel]]'' (tütarlapsed ja neiud) |
||
** saksa Noorukid ''[[Deutsches Jungvolk]]'' (poisid ja tüdrukud vanuses 6 |
** saksa Noorukid ''[[Deutsches Jungvolk]]'' (poisid ja tüdrukud vanuses 6 – 8) |
||
<td> |
<td> |
||
=== Tööorganisatsioonid === |
=== Tööorganisatsioonid === |
||
248. rida: | 214. rida: | ||
Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti [[Reini jõe demilitariseeritud tsoon]]i, 1937. aastal [[Anšluss|liita Saksamaaga sakslastega asustatud]] [[Austria]]; 1938. aastal liita [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud [[Sudeedimaa]]; |
Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti [[Reini jõe demilitariseeritud tsoon]]i, 1937. aastal [[Anšluss|liita Saksamaaga sakslastega asustatud]] [[Austria]]; 1938. aastal liita [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud [[Sudeedimaa]]; |
||
[[1939]]. aasta [[23. august]]il [[1939]] sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja [[Leedu]] |
[[1939]]. aasta [[23. august]]il [[1939]] sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja [[Leedu]] – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) ning Rumeeniale kuulunud [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. . |
||
1939. aasta 1. september tungis Saksamaa väed [[Poola]]sse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud [[NSV Liit|NSV Liidu]] vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud. |
1939. aasta 1. september tungis Saksamaa väed [[Poola]]sse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud [[NSV Liit|NSV Liidu]] vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud. |
||
269. rida: | 235. rida: | ||
== Bibliograafia == |
== Bibliograafia == |
||
# ''[[The Rise and Fall of the Third Reich]]'' by [[William L. Shirer]]. ISBN 0-671-72868-7 |
# ''[[The Rise and Fall of the Third Reich]]'' by [[William L. Shirer]]. ISBN 0-671-72868-7 |
||
# ''The [[Encyclopedia of the Third Reich]]'' by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich) |
# ''The [[Encyclopedia of the Third Reich]]'' by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich) |
||
# ''The Coming of the Third Reich'' by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6 |
# ''The Coming of the Third Reich'' by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6 |
||
# ''A Social History of the Third Reich'' by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4 |
# ''A Social History of the Third Reich'' by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4 |
||
# ''Cohen, Nobel, Neuschell,Osheim,Roberts,Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. |
# ''Cohen, Nobel, Neuschell,Osheim,Roberts,Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
281. rida: | 246. rida: | ||
[[Category:Ajaloolised riigid]] |
[[Category:Ajaloolised riigid]] |
||
[[Category:Saksamaa ajalugu]] |
[[Category:Saksamaa ajalugu]] |
||
[[Kategooria:Kolmas Riik]] |
[[Kategooria:Kolmas Riik| ]] |
||
[[category:Natsionaalsotsialism]] |
[[category:Natsionaalsotsialism]] |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 04:56
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Kolmas Reich Deutsches Reich | |
Valitsusvorm | Totalitaarne diktatuur |
---|---|
President |
1933–1934 Paul von Hindenburg 1934–1945 Adolf Hitler 1945 Karl Dönitz |
Kantsler |
1933–1945 Adolf Hitler 1945 Joseph Goebbels |
Pealinn | Berliin |
Pindala | 633 786 km2[1] |
Rahvaarv |
78 800 000[1] 135[1] in/km² |
Riigikeeled | Saksa keel |
Rahaühik | Mark |
Hümn | Deutschlandlied |
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg |
Kolmas Riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur.
"Kolmas Riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui "Esimene Riik") ja "Saksa keisririik" (1871–1918 kui "Teine Riik").
"Kolmas Riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.
Riigivalitsemine
Riigipea
- Führer und Reichskanzler (Adolf Hitler) 1933–1945;
- kantsler Karl Dönitz, 1945
- Asekantsler, Franz von Papen, 1933
- Riigikantselei juht, Hans Lammers
Riigikantseleile allusid: Kiirteede (Autobahn) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Münchenisse üleviimise peaehitusnõunik; Linzi linna Riigi ehitusnõunik.
- Nelja-aastaplaani volinik: Hermann Göring
Riigi haldusasutused
Riigiministeeriumid
|
|
- Albert Speer — esimene arhitekt, sõjavarustusminister alates 1942
- Hjalmar Schacht — minister, Riigipanga president
- Konstantin von Neurath — Salakabineti (välispoliitika) ülem
Vallutatud alade okupatsioonivõimud
- Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium (Reichsleiter Alfred Rosenberg, 1941–45)
- Kindralkubermang (kindralkuberner Hans Frank)
- Ida maa-ala Riigikomissariaat, Hinrich Lohse,
- Ukraina Riigikomissariaat
- Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat (Riigiprotektor Konstantin von Neurath)
- Böömimaa and Määrimaa riigiprotektori asetäitja (Reinhard Heydrich)
- Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond
- Austria Riigivanem, ülemvalitseja Hollandis Arthur Seyß-Inquart
Riigikaitse
Sõjavägi
- Oberkommando der Wehrmacht (OKW), Abwehr, Wehrmacht
- Oberkommando des Heeres (OKH), Heer
- Oberkommando der Marine (OKM), Kriegsmarine
- Oberkommando der Luftwaffe (OKL), Luftwaffe (Reichsluftschutzbund),
Vaata Karl Dönitz, Erwin Rommel, Wilhelm Keitel, Wilhelm Canaris, Alfred Jodl, Erich Raeder, Robert Ritter von Greim.
Sisejulgeolek
Paramilitaarsed organisatsioonid |
Riigipolitsei
|
Poliitilised organisatsioonid
|
TööorganisatsioonidTeenistusorganisatsioonid |
Vaimulikud organisatsioonidAkadeemilised organisatsioonid
|
Prominentsed persoonid
|
|
Ajalugu
Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (1929–1933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40 %.
Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lähtuv Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% häältest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks.
Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.
Saksamaa välispoliitika
Saksamaa välispoliitika 1930-ndal aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideeerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna Elsass-Lothringeni piirkonna (prantsuspäraselt Alsace ja Lorraine) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.
1936. aastal sõlmis Saksamaa koos Itaalia ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti.
Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni, 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria; 1938. aastal liita Müncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa;
1939. aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. .
1939. aasta 1. september tungis Saksamaa väed Poolasse läänesuunast ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägedega pealetungiga Poolale idasuunalt vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevus ei alustanud.
- Pikemalt artiklis Teine maailmasõda
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kolmas riik |
- Väga põhjalik ülevaade Kolmanda riigi ajaloost
- Rahvussotsialistlik propaganda
- Fotod Kolmandast Reichist ja samad vaated tänapäeval
- Kolmanda Riigi juudipoliitika ja Iisaeli riigi vastaste võrdlus
- Kolmanda riigiga seotud sümboolika ja kaupade pood
Bibliograafia
- The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer. ISBN 0-671-72868-7
- The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
- The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
- A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
- Cohen, Nobel, Neuschell,Osheim,Roberts,Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.