Klooster: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.5.4) (Robot: lisatud ko:승원 |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vaidlustatud}} |
{{vaidlustatud}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
|||
{{toimeta}} |
|||
'''Klooster''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''claustrum'', mis tähendab 'suletud paika') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi. |
'''Klooster''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''claustrum'', mis tähendab 'suletud paika') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi. |
||
| 8. rida: | 7. rida: | ||
{{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel"}}[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769838 Kirikute ja koguduste seadus § 2 lg.3] |
{{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel"}}[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769838 Kirikute ja koguduste seadus § 2 lg.3] |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
| 31. rida: | 29. rida: | ||
** vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta |
** vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta |
||
** õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta |
** õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta |
||
== Õigeusu kirik == |
== Õigeusu kirik == |
||
Definitsioon kloostrile: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.) |
Definitsioon kloostrile: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.) |
||
{{pooleli}} |
|||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
| 42. rida: | 37. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Athos]] |
*[[Athos]] |
||
*[[Kloostrite ajalugu]] |
*[[Kloostrite ajalugu]] |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2013, kell 02:07
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.
|
Legaaldefinitsioon: "Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel" |
Kirikute ja koguduste seadus § 2 lg.3
Ajalugu
Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti).
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia (Iraan) juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusesse kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.
Läänemaades
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.
Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.
Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.
Astmestus kloostris
- vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
Õigeusu kirik
Definitsioon kloostrile: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
Kirjandus
- "Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. (Lisana illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register.) 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.