Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Ermine hat, shawl and Muff, about 1910.jpg|pisi|Hermeliinist kübar, sall ning muhv]] |
|||
⚫ | |||
'''Karusnahk''' on rikkaliku [[karvastik]]uga [[naha parkimine|pargitav]] [[nahk (materjal)|nahk]]. |
|||
⚫ | |||
Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ja valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
|||
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokamüts]]. <ref name="Lõugas, 2002" />Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. <ref name="Lõugas, 2002" /> |
|||
==Viited== |
|||
{{viited| |
|||
<ref name="Lõugas, 2002">Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp</ref>}} |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 29. jaanuar 2013, kell 11:23
Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ning parkimise lõpp-produktina.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ja valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokamüts. [1]Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. [1]