Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Ermine hat, shawl and Muff, about 1910.jpg|pisi|Hermeliinist kübar, sall ning muhv]]
'''Karusnahk''' on rikkaliku [[karvastik]]uga [[naha parkimine|pargitav]] [[nahk (materjal)|nahk]]. Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti [[taksidermia]]s loomamulaažide ([[topis]]te) valmistamiseks. Saadakse [[küttimine|küttimise]] või [[karusloomakasvatus]]e ning parkimise lõpp-produktina.
'''Karusnahk''' on rikkaliku [[karvastik]]uga [[naha parkimine|pargitav]] [[nahk (materjal)|nahk]].

Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti [[taksidermia]]s loomamulaažide ([[topis]]te) valmistamiseks. Saadakse [[küttimine|küttimise]] või [[karusloomakasvatus]]e ning parkimise lõpp-produktina.

Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ja valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" />

Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokamüts]]. <ref name="Lõugas, 2002" />Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. <ref name="Lõugas, 2002" />

==Viited==
{{viited|
<ref name="Lõugas, 2002">Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp</ref>}}


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 29. jaanuar 2013, kell 11:23

Hermeliinist kübar, sall ning muhv

Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Kasutatakse rõivaste, tarbe- ning dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ning parkimise lõpp-produktina.

Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ja valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]

Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokamüts. [1]Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest. [1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anne Lõugas "Hoffmann fecit", 12.04.2002, Sirp

Vaata ka