Majoolika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud en:Maiolica
12. rida: 12. rida:
<ref name="manglus, 2004">Eilve Manglus, [http://blog.postimees.ee/290404/esileht/kultuur/132917.php Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti], 29.04.2004, Postimees</ref>
<ref name="manglus, 2004">Eilve Manglus, [http://blog.postimees.ee/290404/esileht/kultuur/132917.php Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti], 29.04.2004, Postimees</ref>
<ref name="teder, 2004">[[Inge Teder]], Erakordne igas mõttes, 29.04.2004, Eesti Ekspress</ref>}}
<ref name="teder, 2004">[[Inge Teder]], Erakordne igas mõttes, 29.04.2004, Eesti Ekspress</ref>}}

{{Commonskat|Majolica}}


[[Kategooria:Keraamika]]
[[Kategooria:Keraamika]]

Redaktsioon: 28. jaanuar 2013, kell 18:18

Majoolika on araabia päritolu keraamikatehnika.

Terrakotast nõud kastetakse tinaühendeid sisaldavasse glasuuri ning dekoreeritakse maalingute ning ornamentidega. Tulemuseks on kergelt pärlendav, valge või hiljem sinakas-roheka alusglasuuriga veekindel tarbeese.[1]

Majoolika on saanud nime Mallorca saare järgi, kuna 13. sajandi itaallased pidasid seda ekslikult majoolika sünnikoduks.[1] Tegelikkuses leiutasid selle keraamikatehnika 6. sajandil araablased ning Mallorca oli üks neist sadamatest, kust toodangut Euroopasse toodi.[1] Majoolikas kaunistati ajalooliselt vaagnaid, taldrikuid, kanne apteeginõusid, seina- ja põrandaplaate jne.[1]

Eriti kuulsad ja imetletud on Valencia 13.-14. sajandi lüsterglasuuridega kaetud esemed.[2] Mauride loodut eeskujuks võttes arendasid itaallased 15.-16. sajandil välja omapärase Itaalia majoolika tehnika.[2] Kuulsate keskustena kujunesid välja Faenza, Firenze, Durante, Casteldurante, Veneetsia, Gubbio, Urbino, Siena linnad.[2] Dekooris kasutatati taimornamentikat, loomamotiivide ja arabeske, tihti koos nimede, sümbolite ja väljamõeldud vappidega aga ka portreedega.[1] Teine suund oli kujutada erinevaid ajaloo- ja piiblisündmusi. Nn istario'd pandi välja maja puhvetkapil kõrvuti hõbenõude ja portselaniga. [2]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eilve Manglus, Itaalia majoolika võtab moorameestelt šnitti, 29.04.2004, Postimees
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Inge Teder, Erakordne igas mõttes, 29.04.2004, Eesti Ekspress