Talveuni: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dinamik-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.2) (Robot: vls:Wintersloapvls:Wientersloap
KamikazeBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud sk:Zimný spánok (cicavce)
67. rida: 67. rida:
[[ru:Спячка]]
[[ru:Спячка]]
[[simple:Hibernation]]
[[simple:Hibernation]]
[[sk:Zimný spánok (cicavce)]]
[[sl:Hibernacija]]
[[sl:Hibernacija]]
[[sr:Hibernacija]]
[[sr:Hibernacija]]

Redaktsioon: 26. jaanuar 2013, kell 21:09

 See artikkel räägib loomade puhkeseisundist; hibernatsioon võib tähendada ka taimede puhkeseisundit (taimede talvitumine); meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Kunstlik hibernatsioon; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit Talveuni (film)

Ka siilid magavad talveund; korrektsem on seda nimetada küll taliuinakuks

Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.

Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud.

Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.

Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani[viide?].

Talveune tüübid

Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund[viide?].

Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, roomajad; taliuinakus on näiteks karud, kährikud.

Vaata ka