Chephreni sfinks: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. jaanuar 2013, kell 15:13

Chephreni sfinks on suur kivist sfinks Giza platool kolme suure püramiidi juures.

Chephreni sfinks kujutab lõvi keha ja inimese näoga olendit, jumala Ra-Harahte kehastust.

Sfinks on oma nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Chephreni järgi, kes lasi 26. sajandil eKr püstitada ühe suurtest püramiididest. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees ning kuulub seega Chephreni hauakopleksi juurde. Kas Chephren lasi ehitada ka sfinksi, on vaieldav. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.

Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid, on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Kuju on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.

Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks õlgadeni liiva alla maetud. Suur steel sfinksi rinna ees annab teada, et 1419. aastal eKr kaevas siis veel alles noor prints Tuthmosis IV sfinksi esikäpad liiva seest välja pärast üht unenägu, kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul, kui noor prints sfinksi liivast välja kaevab.

Sfinksi vanus

Ühe oletuse järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.

Teise, üldlevinud oletuse, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.

Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
-{{toimeta}}
-[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.01.jpg|thumb|Chephreni sfinks]]
-'''Chephreni sfinks''' on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e kuninga (üldnimetaja [[vaarao]]) [[Chephren]]i järgi, kes püstitas [[Giza]] platoole [[püramiid]]i. See on teine kolmest suurest [[Giza püramiidid|Giza püramiidist]].
+[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.01.jpg|pisi|Chephreni sfinks püramiidi taustal]]
-Chephreni sfinks on [[lõvi]] keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat [[Ra-Harahte]]t. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st sfinks kuulub [[Chephren]]i hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle [[Chephren]]i püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti [[Chephren]]it ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.
+[[Pilt:Jean-Léon Gérôme 003.jpg|pisi|Liiva mattunud sfinks [[Jean-Léon Gérôme]]'i maalil "Bonaparte sfinksi ees"]]
+'''Chephreni sfinks''' on suur kivist [[sfinks]] [[Giza]] platool [[Giza püramiidid|kolme suure püramiidi]] juures.
+Chephreni sfinks kujutab [[lõvi]] keha ja inimese näoga olendit, jumala [[Ra-Harahte]] kehastust.
-Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Sfinks on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.
+Sfinks on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e [[Vana-Egiptuse kuningas|kuninga]] [[Chephren]]i järgi, kes lasi 26. sajandil eKr püstitada ühe suurtest püramiididest. Sfinks asub [[Chephreni püramiid]]i idaküljel asuva pühamu ees ning kuulub seega Chephreni hauakopleksi juurde. Kas Chephren lasi ehitada ka sfinksi, on vaieldav. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja [[lubjakivi]]kaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.
-Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks liiva alla maetud. Suur [[steel]] sfinksi rinna ees annab teada, et 1419 e.Kr kaevas siis veel alles noor prints [[Tuthmosis IV]] selle liiva seest välja pärast üht unenägu, kus sfinks lubas talle Egiptuse  kuningriiki juhul, kui noor prints sfinksi liivast välja kaevab.
+Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid, on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Kuju on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.
+Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks õlgadeni liiva alla maetud. Suur [[steel]] sfinksi rinna ees annab teada, et 1419. aastal eKr kaevas siis veel alles noor prints [[Tuthmosis IV]] sfinksi esikäpad liiva seest välja pärast üht unenägu, kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul, kui noor prints sfinksi liivast välja kaevab.
 == Sfinksi vanus ==
 Ühe oletuse järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chephreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.
-Teise, üldlevinud oletuse, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli [[4. dünastia]] neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel e.Kr.
+Teise, üldlevinud oletuse, on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli [[4. dünastia]] neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.
 {{commons|Category:Great Sphinx of Giza}}