Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
45. rida: | 45. rida: | ||
**[[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] |
**[[Kilingi-Nõmme raudteejaam]] |
||
**[[Tihemetsa raudteepeatus|Volveti raudteepeatus]] |
**[[Tihemetsa raudteepeatus|Volveti raudteepeatus]] |
||
*[[Mõisaküla]] |
*[[Mõisaküla raudteejaam]] |
||
**[[Laatre]] |
**[[Laatre]] |
||
**[[Abja]] |
**[[Abja]] |
Redaktsioon: 19. jaanuar 2013, kell 23:19
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee | |
---|---|
Üldist | |
Asukoht |
Eesti (Pärnumaa ja Viljandimaa) |
Alg- ja lõpp-punkt |
Pärnu Viljandi |
Tehniline | |
Rööpmelaius | kitsarööpmeline 750mm |
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudteest Eesti territooriumile jäänud osa.
Raudteeliini ehitamine
Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges Pärnu ja Valga vahel, esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vkj).
Samaaegselt Pärnu-Valga raudtee ehitusega ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelise raudteeharu (algselt Laatre-Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks liikluseks 1. augustil 1897. aastal. Tallinn-Viljandi-Mõisaküla raudtee
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu-Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumit, mistõttu oli mitmeid kordi päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitusega alustati 1939. aastal ja see jäigi lõpetamata. [1]
Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti 3. juunil 1973. aastal.
Raudteepeatused liinil
Kirjandus
- Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, Tallinn 1996, lk 9-10 (allikas)