Liitumisreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
LaaknorBot (arutelu | kaastöö) P r2.7.3rc2) (Robot: lisatud tr:Katılma Tepkimeleri |
P r2.7.1) (Robot: lisatud fa:واکنش افزایشی |
||
37. rida: | 37. rida: | ||
[[en:Addition reaction]] |
[[en:Addition reaction]] |
||
[[es:Reacción de adición]] |
[[es:Reacción de adición]] |
||
[[fa:واکنش افزایشی]] |
|||
[[fr:Réaction d'addition]] |
[[fr:Réaction d'addition]] |
||
[[hr:Adicija]] |
[[hr:Adicija]] |
Redaktsioon: 19. jaanuar 2013, kell 15:20
Liitumisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, milles kaks või enam molekuli ühinevad üheks suuremaks molekuliks.
Liitumisreaktsioonidesse astuvad kaksik- või kolmiksidet sisaldavad molekulid: alkeenid (C=C), alküünid (C≡C), karbonüülrühma (C=O), imiinrühma (C=N) jt sisaldavad ühendid. Näiteks etüleeni broomimine:
- H2C=CH2 + Br2 → BrH2C-CH2Br
Mehhanismid
Olenevalt reaktsioonis osalevate ühendite keemilisest olemusest eristatakse nelja põhilist liitumisreaktsiooni mehhanismi:
- elektrofiilne liitumine (tähistatakse AdE; karbokatioonne intermediaat)
- nukleofiilne liitumine (tähistatakse AdN; anioonne intermediaat)
- radikaalne liitumisreaktsioon (tähistatakse AdR; vaba radikaalne intermediaat)
- sünkroonliitumine (enamasti tsükloliitumine, näiteks Diels-Alderi reaktsion))
Siia kuulub ka liitumispolümerisatsioon (ahelpolümerisatsioon), mille puhul aktiivse intermediaadi genereerimine (initsieerimine) toimub analoogselt eeltoodud mehhanismidega. Need on katioonne polümerisatsioon, anioonne polümerisatsioon, radikaalpolümerisatsioon ja koordinatsioonipolümerisatsioon.
Sün- ja anti-liitumine
Orgaaniliste liitumisreaktsioonide korral tähendab sün-liitumine mõlema liituva rühma ühinemist kaksik- või kolmiksidemega ühelt ja samalt poolelt. Anti-liitumise korral ühinevad rühmad molekuliga selle vastaspooltelt.
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Liitumisreaktsioonid |
- Ühinemisreaktsioon
- Ahelpolümerisatsioon
- Liitumis-elimineerimisreaktsioon (näiteks nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon)