Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:
| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] <br> [[Kaitseliidu Narva malev]]<br>[[10. Üksik Jalaväepataljon]]
| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] <br> [[Kaitseliidu Narva malev]]<br>[[10. Üksik Jalaväepataljon]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Vabadussõda]]
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Vabadussõda]]
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III järk <br>[[Vabadusrist]] <br> [[Kotkarist]] <br>Läti [[Karutapja orden]]
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III järk <br>[[Vabadusrist]] II/2<br>[[Vabadusrist]] II/3<br> [[Kotkarist]] <br>Läti [[Karutapja orden]]
}}
}}
'''Jaan Lepp''' [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] – [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
'''Jaan Lepp''' [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] – [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).


==Elulugu==
== Teenistus sõjaväes ==
Jaan Lepp astus [[1915]]. aasta maikuus vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal, Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta maikuus astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.


[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.


[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus ta Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.


Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.


==Teenistus Kaitseliidus==
J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].


36. rida: 37. rida:
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>


== Sport ==
== Ühiskondlik tegevus ==
Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.

Ta oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.


45. rida: 45. rida:
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. <ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. <ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>


Jaan Lepa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]]. aastal, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.


Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Redaktsioon: 17. jaanuar 2013, kell 18:59

 See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

Jaan Lepp
Sündinud 19. juuli 1895
Anija vald, Harjumaa
Surnud 9. detsember 1941
Kirov, Venemaa
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Kaitseliidu Narva malev
10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni III järk
Vabadusrist II/2
Vabadusrist II/3
Kotkarist
Läti Karutapja orden

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu

Jaan Lepp sündis 1895. aastal, Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta maikuus astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.

Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ning sügisel alamkapteniks.

Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta staabikapteniks.

Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati 30. detsembril selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

J. Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.

15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.

Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.[1]

Ühiskondlik tegevus

Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport" asutajaliige, “Võitleja” asutajaliige ja esimees, “Kalev” juhatuse liige, “Ilmarine” spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. [2]

Jaan Lepa vahistati 23. juulil 1940. aastal, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba 23. juulil 1940[3].

Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Tunnustused

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningis asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Viited

  1. Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
  2. Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid
  3. Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

Välislingid

Kirjandus

  • Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr. 3, lk. 5.