Vürtsid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Antalya spices3 wza.jpg|pisi|]] |
[[Pilt:Antalya spices3 wza.jpg|pisi|Vürtsid [[Antalya]] turul]] |
||
'''Vürtsid''' on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste |
'''Vürtsid''' on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste [[taim]]ede [[seeme|seemnetest]] (nt [[muskaat]]pähklid, [[sinep]]), [[vili|viljadest]] (nt [[pipar]], [[vanill]], [[koriander]]), [[õis|õitest]] (nt [[nelk (vürts)|nelk]], [[safran]]), [[puukoor|koorest]] (nt [[kaneel]] või [[risoom]]ist (nt [[ingver]]) saadud [[maitseaine]]d, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. |
||
Taimede rohtsetest osadest saadud |
Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse [[ürdid|ürtideks]]. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse [[troopika]]st ja [[lähistroopika]]st. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Antiikaeg|Antiikajal]] maitsestati [[Vahemeremaad]]es toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid [[köömen|köömned]], [[kadakamari|kadakamarjad]], [[sibul]], [[küüslauk]], [[sinep]], [[tüümian]] ja [[silfion]]. [[Vana-Rooma]]s kasutati lisaks [[seller]]it, [[petersell]]i, [[till]]i ja [[majoraan]]i. [[India]]st toodi sisse [[pipar]]t, [[ingver]]it ja [[kaneel]]i. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas [[seedimine|seedimist]]. [[Loorber]]it seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati [[mürt|mürdi]]mahlaga.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 275</ref> |
|||
⚫ | [[ |
||
Rooma riigis kasutati välismaiseid vürtse [[salv]]ide valmistamiseks ja [[suitsohver|suitsohvri]] toomisel. [[Petronius]] kirjeldas Rooma pidustuste [[luksus]]likkust ja haruldaste vürtside rohkust nendes.<ref name=Antiigileksikon/> |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | [[Keskaeg|Keskajal]] oli nõudlus vürtside järele nii suur, et neist sai midagi [[kaupraha]] taolist: ühe naela muskaadiõite eest sai kolm [[lammas]]t ja sama koguse pipraterade eest osta vabaks [[pärisori|pärisorja]]. Selleks ajaks oli [[Veneetsia]] jõudnud [[Euroopa]] kaubanduses juhtpositsioonile ja kontrollis suuremat osa äärmiselt kasumlikust vürtsikaubandusest. See monopol oli andis tõuke [[ekspeditsioon]]ide korraldamiseks, mis viisid lõpuks [[Uus Maailm|Uue Maailma]] avastamiseni. |
||
⚫ | |||
==Tuntuimad vürtsid== |
==Tuntuimad vürtsid== |
||
⚫ | |||
[[Pilt:Epicesgc.JPG|pisi|]] |
|||
Maailma |
Maailma populaarseimate vürtside seas on ingver, kaneel, [[kardemon]], [[kurkuma]], [[muskaat]]pähkel ja -õied, [[paprika]]pulber, [[piment]], pipar, [[safran]] ja [[nelk (vürts)|nelk]]. |
||
Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena |
Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena, näiteks [[karri]]pulber ja [[garam masala]]. |
||
==Ostmine ja säilitamine== |
==Ostmine ja säilitamine== |
||
28. rida: | 32. rida: | ||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
Vürtse kasutatakse |
Vürtse kasutatakse paljude nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Neid tuleks kasutada mõõdukalt, et nad toitudes liialt domineerima ei hakkaks. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Vürtside loend]] |
*[[Vürtside loend]] |
||
== Viited == |
|||
{{Viited}} |
|||
[[Kategooria:Vürtsid| ]] |
[[Kategooria:Vürtsid| ]] |
Redaktsioon: 16. jaanuar 2013, kell 16:01
Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult.
Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.
Ajalugu
Vürtse hinnati juba ammu enne kirjapandud ajalugu. Neid on alati kasutatud toitude ja jookide maitsestamiseks, kuid ka näiteks kuningate kroonimisel, meditsiinis, parfümeerias, usutseremooniatel ja matustel.
Antiikajal maitsestati Vahemeremaades toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid köömned, kadakamarjad, sibul, küüslauk, sinep, tüümian ja silfion. Vana-Roomas kasutati lisaks sellerit, peterselli, tilli ja majoraani. Indiast toodi sisse pipart, ingverit ja kaneeli. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas seedimist. Loorberit seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati mürdimahlaga.[1]
Rooma riigis kasutati välismaiseid vürtse salvide valmistamiseks ja suitsohvri toomisel. Petronius kirjeldas Rooma pidustuste luksuslikkust ja haruldaste vürtside rohkust nendes.[1]
Tuhat aastat tagasi olid araablased vürtsikaubanduses monopoolses seisundis, tuues oma vürtsilaadungid Indiast ja Idamaadest vaevaliselt kulgevate kaamelikaravanidega.
Keskajal oli nõudlus vürtside järele nii suur, et neist sai midagi kaupraha taolist: ühe naela muskaadiõite eest sai kolm lammast ja sama koguse pipraterade eest osta vabaks pärisorja. Selleks ajaks oli Veneetsia jõudnud Euroopa kaubanduses juhtpositsioonile ja kontrollis suuremat osa äärmiselt kasumlikust vürtsikaubandusest. See monopol oli andis tõuke ekspeditsioonide korraldamiseks, mis viisid lõpuks Uue Maailma avastamiseni.
Tänapäeval on maailma suurim vürtside importija USA.
Tuntuimad vürtsid
Maailma populaarseimate vürtside seas on ingver, kaneel, kardemon, kurkuma, muskaatpähkel ja -õied, paprikapulber, piment, pipar, safran ja nelk.
Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena, näiteks karripulber ja garam masala.
Ostmine ja säilitamine
Paljud vürtsid on saadaval nii tervetena kui ka jahvatatud kujul. Jahvatatud vürtsid kipuvad oma aroomi ja maitset kiiresti kaotama, nii on tark tegu osta neid korraga väikeste kogustena. Terveid vürtse võib aga vajadusel ise jahvatada.
Säilitada tuleks vürtse õhukindlalt, jahedas ning varjulises kohas mitte kauem kui 6 kuud.
Kasutamine
Vürtse kasutatakse paljude nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Neid tuleks kasutada mõõdukalt, et nad toitudes liialt domineerima ei hakkaks.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 275