Püha Tool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud ca:Seu Apostòlicaca:Santa Seu
42. rida: 42. rida:
[[bg:Светият престол]]
[[bg:Светият престол]]
[[bs:Sveta Stolica]]
[[bs:Sveta Stolica]]
[[ca:Seu Apostòlica]]
[[ca:Santa Seu]]
[[ceb:Balaang Sede]]
[[ceb:Balaang Sede]]
[[cv:Таса астул]]
[[cv:Таса астул]]

Redaktsioon: 15. jaanuar 2013, kell 09:11

Püha Tool

Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse.

Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.

Püha Tool rahvusvahelises õiguses

Püha Tool või paavst (kanooniline õigus ja rahvusvaheline õigus samastavad neid) on rahvusvahelises õiguses levinud doktriini järgi suveräänne mitteriiklik rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvusvahelises õiguses on see praegu ainus juhtum, kus füüsiline isik kui ametiisik on ameti poolest ja oma ameti kestel rahvusvahelise õiguse subjekt. Selle poolest erineb paavst tavalisest valitsusjuhist, kes tegutseb rahvusvahelise õiguse subjekti nimel, kuid ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt. Olukord on tingitud sellest, et pärast Kirikuriigi lõppu ei jäetud Püha Tooli sellest staatusest ilma; pärast Vatikani tunnustamist "jäänuk-kirikuriigina" tekkis selline "kahekordne" suveräänsus.

Staatuse rahvusvaheline tunnustamine

Sellisena on Püha Tool (ja mitte Vatikani Linnriik) mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide liige või vaatleja. ÜRO-s on Püha Tool alaline vaatleja.

See on vastuoluline, sest teistel mitteriiklikel organisatsioonidel, sealhulgas teistel kirikutel sellist staatust ei ole. Väga tugevat kriitikat selle staatuse suhtes praegu ei ole, sest paljud riigid tunnustavad eelkõige paavsti panust ülemaailmsesse rahusse.

ÜRO reformi käigus 2004 andis ÜRO Peaassamblee Pühale Toolile rohkem õigusi. Nüüd tohib ta iga-aastasel täiskogul ilma teiste riikide luba vajamata debattidesse sekkuda ning tal on õigus vastata, kui asi puudutab Püha Tooli.

Püha Tool ei ole identne ka katoliku kirikuga, mis on omaette õigussubjekt. Katoliku kirik ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt; paavst (Püha Tool) kui katoliku kiriku peana on tema välisesindaja ning tohib diplomaatilises läbikäimises esindada ka tema huvisid.

Rahvusvahelised suhted

Pühal Toolil on maailma vanim diplomaatiline teenistus. Paljudes (enamasti katoliiklikes) maades on paavsti nuntsius seetõttu diplomaatilise korpuse vanem ning asetseb protokolliliselt teistest diplomaatilistest esindajatest kõrgemal. Pühal Tool on diplomaatiliselt esindatud umbes 180 maal.

16. jaanuaril 1982 taastasid Püha Tool ja Suurbritannia 447 aasta järel diplomaatilised suhted. Kuningas Henry VIII oli 1535 katoliku kirikust lahti öelnud ning rajanud anglikaani kiriku.

Teised Pühad toolid

Pühadeks toolideks nimetati varem ka teisi olulisi piiskopiaujärgi. Alates 1803. aastast toimunud sekulariseerimise käigus langes see nimetus ära. Eranditeks on Rooma piiskopkond ja Mainzi piiskopkond, (Mainzi Pühaks tooliks (ladina keeles Sancta sedes Moguntina, Roma specialis vera filia).

Rooma piiskopkond ulatub Vatikani Linnriigi piiridest välja Itaaliasse; paavst on selle "Püha tooli" piiskop.

Kõiki piiskopiaujärgi võib nimetada pühadeks toolideks.

Apostellikeks toolideks võib nimetada kõiki apostlite poolt rajatud piiskopiaujärgi.

Vaata ka