Armeenlased

Mall:Rahvanimed Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Ajalooliselt on armeenlaste asuala paiknenud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere vahelisel alal. Armeenlased kujunesid põlisasukate segunemisel sküüdi jt hõimudega omaette rahvaks hiljemalt 4. sajandil eKr. Armeenia on küll läbi ajaloo kohati olnud iseseisev riik, kuid siiski enamuse ajast pidanud elama võõrvallutajate võimu all. Kaua aega oli Armeenia rahvas lahutatud kahe riigi, Türgi ja Venemaa vahel. Tänaseks on armeenlased kaotanud suurema osa oma ajaloolisest asualast Türgile.

Aastal 301 võttis Armeenia esimese riigina vastu kristluse. Armeenlastest said kristlased (monofüsiidid), enamjaolt kuuluvad nad Armeenia Apostlikku Kirikusse.

Kuni Esimese maailmasõjani paiknesid armeenlased oma ajaloolisel asualal Armeenia mägismaal. 1870 ja 1894-1895 toimusid Türgis ulatuslikud armeenlaste tagakiusamised ja tapmised. Esimese maailmasõja ajal 1915-17 panid türklased armeenia rahva vastu toime genotsiidi, mille käigus tapeti 1,2–1,5 miljonit armeenlast. Tapeti teisigi kristlasi (sh assüürlasi ja kreeklasi). Ligi 1 miljonit inimest saadeti asumisele Mesopotaamia kõrbetesse või põgenes välismaale.

Arv

Kokku on armeenlasi maailmas eri hinnangutel 6–10 miljonit, neist on Armeenias 3 miljonit, Venemaal 1 182 000, Iraanis 100 000, Prantsusmaal 450 000, Ameerika Ühendriikides 1 400 000, Gruusias 248 000, Süürias 150 000, Liibanonis 234 000, Aserbaidžaanis (peamiselt Mägi-Karabahhias) 138 000, Argentiinas 130 000, Jordaanias 51 533, Türgis 2 080 000, Kanadas 40 615, Eestis oli 1989. aasta rahvaloenduse andmetel 1669 armeenlast ja 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1444 armeenlast.

Välislingid

• Armeenia: Ajalugu/tänapäev: Silm-silmitsi barbaritega

Kirjandus

• Sergei Issakov "Armjanskije studentõ v Tartu" ("Armeenia tudengid Tartus") "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi" IV, Tartu, 1977, lk 123-133