Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} |
||
{{allikad}} |
{{allikad}} |
||
'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis. |
'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel [[1919]] - [[1932]]<ref name="EFIS">{{netiviide |
||
| Autor= |
|||
| URL = http://www.efis.ee/et/filmitegijad/asutus/id/56/ |
|||
| Pealkiri = Estonia Film |
|||
| Väljaanne = [[Eesti filmi andmebaas]] |
|||
| Aeg = |
|||
| Kasutatud = 13.01.2013 |
|||
}}</ref> |
|||
Asutajaks oli [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri [[1918]]. Vene sõjaväkke [[mobiliseerimine|mobiliseerimise]] järel. |
Asutajaks oli [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri [[1918]]. Vene sõjaväkke [[mobiliseerimine|mobiliseerimise]] järel. |
||
| 16. rida: | 23. rida: | ||
[[1932]]. aastal kuulutas Estonia-Film välja [[pankrot]]i ja lõpetas tegevuse. |
[[1932]]. aastal kuulutas Estonia-Film välja [[pankrot]]i ja lõpetas tegevuse. |
||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]] |
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]] |
||
Redaktsioon: 13. jaanuar 2013, kell 14:26
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Estonia-Film oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel 1919 - 1932[1]
Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri 1918. Vene sõjaväkke mobiliseerimise järel.
Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Mudeliks oli Lumierid'e analoogne filmikompanii.
Produtseeriti üks täispikk mängufilm: "Armastuse pisielukas" (1921). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks.
Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest.
Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.
1927. aastal tekib seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritab koondada olemasolevaid ressursse, et teha ära esimene eesti helifilm, kuid üritus jääbki esialgu ürituseks.
1932. aastal kuulutas Estonia-Film välja pankroti ja lõpetas tegevuse.
- ↑ "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 13.01.2013.