Jeesus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. jaanuar 2013, kell 01:13

See artikkel on kristluse rajajast Uue Testamendi järgi; nime muude kasutuste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus)

Jeesus (aramea keeles [ישוע] (Ješua või Ješu); kreekapäraselt Ἰησοῦς (Iesus); Jeesus Naatsaretist; kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Petlemmas, Juudamaal; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr Jeruusalemmas) oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Alates umbes 28. aastast esines ta avalikult Galileas ka Juudamaal. Kaks või kolm aastat hiljem lõid Vana-Rooma keisririigi sõdurid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti.

Uus Testament on algkristluse usudokumendina ühtlasi ajaloolise Jeesuse-uurimise tähtsaim allikas. Uue Testamendi järgi kutsus Jeesus jüngrid, kuulutas oma aja juutidele jumalariigi lähedust ning kutsus oma rahvast sellepärast meeleparandusele. Tema pooldajad kuulutasid teda pärast tema surma judaismis oodatud messia (Kristuse) ja ja Jumala Pojana. Sellest sündis uus maailmareligioon kristlus. Ka väljaspool kristlust muutus Jeesus oluliseks.

Jeesus Kristus on kristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja. Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi.

Jeesuse nimi

Nimi

Jeesuse sünnipärane nimi on eestipärases kirjaviisis Jeesus. Teisi kirjapilte: Jesus, Joshua, Jošua, Jeshua, Ješua. Heebrea keeles võib see tähendada: 'Jahve on päästmine', 'Issand, päästa'. Tema nimi pidi iseloomustama tema tööd maailmas.

"Ta (Maarja) toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus; sest tema päästab oma rahva nende pattudest!" (Mt 1:21)

Tiitlid

Ajalooline teadaolev nimi on Jeesus. Kõik muud nimed on kas religioossed tiitlid: Jeesus Kristus (Jeesus Salvitu), Jeesus Pantokraator (Jeesus Kõigeväeline, Jeesus Kõigeülespidaja, Jeesus Valitseja), Jeesus Päästja, Lunastaja või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed: Jeesus Naatsaretist, Jeesus Galileast ehk Naatsaretlane ehk Galilealane. Ka põlastavalt: "Jeesus puusepa kasupoeg".

Apostlid (Jeesuse õpilased ehk jüngrid) hakkasid teda nimetama Messiaks ja kirikukogud Jumala Pojaks. Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini Inimese Pojaks.

"Kristus"

Kristuse (kreeka keeles Χριστός) heebreapärane vaste on (heebrea keeles mashiah (משיח)) messias, eesti keeles Võitu (võitud isik) või Salvitu. Judaismis kasutatakse võidmist või salvimist preestrite ja kuningate ametisseseadmisel. Messias pidi täitma nii preestri kui ka kuninga ülesandeid. Seega on Kristus Jeesuse ametinimetus ja tiitel.

Kronoloogia

Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril (esimesel jõulupühal). Jeesuse ristilöömist tähistatakse enamasti Suurel Reedel.

Allikad ja allikakriitika

Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi. Peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta pärineb tema poodajatelt, kes pärast tema surma jutustasid oma mälestusi temast, kogusid neid ja kirjutasid üles.

Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks evangeeliumid, mis on kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohta on säilinud väheseid ja kaheldavaid (a. 64 p.Kr. Tacitus, Annaalid 15.44; a. 112 p.Kr. Plinius, kirjast Trajanusele Epistlid x. 96.; 1. saj. Josephus). On ka neid, kes peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks.

Vanim "biograafia" sisaldus arvatavasti naatsaretlaste evangeeliumis (seda nimetatakse ka kaheteistkümne apostli evangeeliumiks), mida on maininud Epiphanios. Esimesed kristlased, sealhulgas Paulus, piirdusid usuga Kristuse olemasolusse ja ristisurma. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud juudi eeskujud (Vana Testamendi "jumala sulane" ja esseenide "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite mütoloogilised kujutlused (viljakusjumaluste suremise ja ülestõusmise rütm) ja gnostilised lunastusmüsteeriumid.

Paljude kristlike reliikviate kõrval on üheks enim uurimis- ja kõneainet pakkuvaks väidetavalt ehtne Jeesuse surilina.

Mittekristlikud allikad

Pikemalt artiklis Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta

Vähesed antiikaja mittekristlikud juudi, kreeka ja rooma autorid mainivad Jeesust. Mainitakse peamiselt ainult tema Kristuse tiitlit ja tema hukkamist. Pole kindel, kust nad tema kohta teada said.

Juudi ajaloolane Flavius Josephus mainib Jeesust oma teoses "Antiquitates Judaicae" (umbes 93/94) kaks korda. Esimest kohta (Testimonium Flavianum; 18,63–64), peeti varen täielikult hilisemaks lisanduseks, tänapäeval peetakse seda ainult kristlaste poolt töödelduks. Selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab Jeesust suursuguste juutide poolt süüdistatud, Pilatuse poolt ristisurma mõistetud tarkuseõpetajana, kelle pooldajad jäid talle ustavaks. Teine koht (20,200) räägib Jaakobuse hukkamisest ning nimetab teda Jeesuse, "keda nimetatakse Kristuseks", vennaks. Mõned ajaloolased kahtlevad selles, et judaist teda nõnda nimetada võis, teised näevad siin tagasiviidet esimesele kohale.^[1]

Tacitus teatab umbes 117 oma "Annaalides" kristlastest (Christianos), kelle süüks Nero 64. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib: ^[2] auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat; ("selle nime ajendaja Kristus oli Tiberiuse valitsemise ajal prokuraator Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.^[3]

Suetonius kirjutas umbes 120 keiser Claudiuse eluloos, et keiser "ajas juudid, kes Chrestuse õhutusel pidevalt mässasid, Roomast välja" (Iudaeos impulsore Chresto assidue tumultuantis Roma expulit.) (49).^[4] Pole teada, kas ta pidas silmas Jeesust ja oletas, et ta on rahutuste õhutaja.

Teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult ääremärkusi või poleemikat neile teadaoleva kristliku pärimuse kohta.

Kristlikud allikad

Teated Jeesuse kohta pärinevad suurelt jaolt neljast kanoonilisest evangeeliumist, mõned ka Pauluse kirjadest, mõnest apokrüüfist ning eraldi pärimusena säilinud ütlustest (agrapha). Need tekstid pärinevad juudi päritolu algkristlastelt, kes uskusid Jeesuse Kristuse ülestõusmisse (Mk 16,6^[5]; Ap 2,32^[6]) ning sidusid oma mälestused Jeesusest piibellike, legendaarsete ja sümboolsete elementidega. Nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele Jeesust kui tõotatud messiat, mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta. Need usudokumendid sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid.

Ajavahemikus 50–64 tekkinud Pauluse kirjad peaaegu ei maini Jeesuse elulooseiku, kuid tsiteerivad mõningaid tema sõnu ja ütlusi tema kohta Jeruusalemma algkogudusest, mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad. Ka Jaakobuse kiri vihjavad sageli Jeesuse enda ütlustele ning mõne eksegeedi arvates võib ta olla allikaks nende kohta, kui ta pärineb Jeesuse vennalt.^[7]

Kui niisugused kohad nagu Mk 13,2^[8]; Mt 22,7^[9]; Lk 19,43–44^[10] vihjavad Jeruusalemma templi hävitamisele aastal 70, siis valmisid kolm sünoptilist evangeeliumi pärast seda. Varasemat valmimist (umbes 64) peavad mõned uurijad võimalikuks ainult Markuse evangeeliumi puhul. Seega ei kuulunud autorid Jeesuse esimeste järgijate hulka, on aga võimalik, et nad tundsid pealtnägijaid ning said pärimuse Jeesuse kohta nendelt.^[11]

Jeesus teistes usundites

Muslimid peavad Jeesust (islamis Isa [mitte segi ajada eesti sõnaga isa]) askeetlikuks prohvetiks. Judaism ja mandalus peavad teda valemessiaks. Baha'i usk peab teda Jumala ilminguks. Hinduism peab teda avataaraks. Paljud New Age 'i õpetuste pooldajad peavad teda guruks.

Märkused

↑ Uurimisloo kohta üldiselt: Alice Whealey: Josephus on Jesus: The Testimonium Flavianum Controversy from Late Antiquity to Modern Times, Verlag Peter Lang, New York 2003, ISBN 0-8204-5241-6; teate kohta Jaakobusest samas, lk 2–4.
↑ Tacitus, Annales 15,44
↑ Harald Fuchs. Tacitus über die Christen. – Vigiliae Christianae, 4 (1950), lk 72–73.
↑ Suetonius. Claudius, 25,4
↑ Ta on üles äratatud
↑ Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.
↑ James H. Charlesworth. The Historical Jesus, An Essential Guide, Nashville 2008, lk 41.
↑ "Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"
↑ Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
↑ Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.
↑ Richard Bauckham. Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony, William B. Eerdman Company 2006, ISBN 0-8028-3162-1.

Välislingid

Jeesus Kristus
Varased allikad Jeesusest (inglise keeles)
Jeesuse müüt ümber lükatud? (inglise keeles)
Jeesuse legendi kujunemisest (inglise keeles)
Jeesus - Müüdi algus (inglise keeles)

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

[1] Uurimisloo kohta üldiselt: Alice Whealey: Josephus on Jesus: The Testimonium Flavianum Controversy from Late Antiquity to Modern Times, Verlag Peter Lang, New York 2003, ISBN 0-8204-5241-6; teate kohta Jaakobusest samas, lk 2–4.

[2] Tacitus, Annales 15,44

[3] Harald Fuchs. Tacitus über die Christen. – Vigiliae Christianae, 4 (1950), lk 72–73.

[4] Suetonius. Claudius, 25,4

[5] Ta on üles äratatud

[6] Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

[7] James H. Charlesworth. The Historical Jesus, An Essential Guide, Nashville 2008, lk 41.

[8] "Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"

[9] Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.

[10] Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.

[11] Richard Bauckham. Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony, William B. Eerdman Company 2006, ISBN 0-8028-3162-1.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{toimeta|kuup=aprill 2006}}
 [[Pilt:Good shepherd 02b close.jpg|pisi|Jeesus [[hea karjane|hea karjasena]], [[varakristlus|varakristlik]] katusemaal [[Rooma]]s [[Calixtuse katakomb]]is. Umbes 250.]]
-[[Pilt:Ac-christ.jpg|thumb|Jeesuse Kristuse [[ikoon]] [[Hagia Sophia katedraal]]ist [[İstanbul]]is ([[12. sajand]])]]
+[[Pilt:Christ_Pantocrator_Deesis_mosaic_Hagia_Sophia.jpg|thumb|Jeesuse Kristuse [[ikoon]] [[Hagia Sophia katedraal]]ist [[İstanbul]]is ([[12. sajand]])]]
 '''Jeesus''' ([[aramea keel]]es [ישוע] (''Ješua'' või ''Ješu''); [[vanakreeka keel|kreekapäraselt]] Ἰησοῦς (Iesus); '''Jeesus Naatsaretist'''; [[kristlus|kristlaste]] jaoks '''Jeesus Kristus''';   sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, umbes 6 eKr kuni 4 eKr Petlemmas, Juudamaal; suri umbes 27 kuni 36, tõenäoliselt 30 või 31 pKr [[Jeruusalemm]]as) oli [[juudid|juudi]] [[judaism|judaistlik]] [[rändjutlustaja]], [[religioosne  õpetaja]] ja [[ravitseja]]. Alates umbes 28. aastast esines ta avalikult [[Galilea]]s ka [[Juudamaa]]l. Kaks või kolm aastat hiljem lõid [[Vana-Rooma keisririik|Vana-Rooma keisririigi]] sõdurid ta Rooma prefekti [[Pontius Pilatus]]e käsul [[ristilöömine|risti]].