Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka põhjus, miks Nõukogude aegne statistika ei ole võrreldav tänasega), ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut, mida tähistatakse rahvusvaheliselt GDP-ga ja nagu seda mõistetakse siinses artiklis. Teiste arvates ei ole sellisel vahetoodangu eraldi arvestamisel majanduslikku sisu, mistõttu puudub ka vajadus erineva termini jaoks. Tavakasutuses on SKP ning SKT ekvivalentsed (Eesti Keele Instituut soovitab SKT-d) ning arvestavad üksnes lõpptoodangu hulka.

Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka.

Eristus rahvamajanduse kogutoodangust

Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust (RKT, inglise keeles Gross National Product, GNP).

SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.

Arvutamine

SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse:

• toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
• tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind
• sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu

Võrreldavusprobleemid

SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erineva hinnastruktuuriga riikide (või perioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada.

SKT ei arvesta kodumajanduse mahtu. Seda tuleb silmas pidada erineva kodus enese jaoks toodetud toodangu osakaaluga maade võrdlemisel kui ka mitmesuguste reformide heaoluefekti arvestamisel. Nii ei arvestata SKT-s kodus last hoidvat ema, küll aga arvestatakse sama teenust, kui selle eest saab ametlikku tulu lapsehoidja.

SKT on majandusliku aktiivsuse näitaja, mistõttu suurem SKT ei tähenda alati suuremat heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu.

SKT on enimlevinud majandusliku arengu võrdlev näitaja, sest seda on suhteliselt lihtne mõõta, seda mõõdetakse pea kõigis riikides pidevalt ja suhteliselt sarnase metoodika alusel ning SKT väärtusel on tugev korrelatsioon enamiku heaolutaseme näitajatega.

Vaata ka

• Roheline SKT

Välislingid

• Tarkinvestor.ee wiki: SKT
• Sisemajanduse kogutoodang
• Rahvamajanduse arvepidamine
• Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestus aheldamise meetodil
• Põhilised rahvamajanduse arvepidamise näitajad (Statistika andmebaas)
• Regionaalne sisemajanduse koguprodukt (Statistika andmebaas)
• Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (Statistika andmebaas)
• Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestus aheldamise meetodil (vaadatud 24.07.2012)