Elektrijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud pms:Condutività elétrica |
Resümee puudub |
||
45. rida: | 45. rida: | ||
[[da:Specifik ledningsevne]] |
[[da:Specifik ledningsevne]] |
||
[[de:Elektrische Leitfähigkeit]] |
[[de:Elektrische Leitfähigkeit]] |
||
[[en:Electrical conductivity]] |
|||
[[es:Conductividad eléctrica]] |
[[es:Conductividad eléctrica]] |
||
[[eo:Elektra konduktivo]] |
[[eo:Elektra konduktivo]] |
Redaktsioon: 7. jaanuar 2013, kell 16:39
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) |
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega ().
Elektrijuhtivuse mõõtühik on siimens.
Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: .
Ainete elektrijuhtivust liigitatakse vastavalt aines olemasolevate laengukandjate liigile:
- elektronjuhtivus – metallid;
- elektron- ja aukjuhtivus - pooljuhid;
- ioonjuhtivus – elektrolüüdid;
- elektron-ioonjuhtivus – plasma.
Kõik ained jaotatakse erijuhtivuse järgi:
- elektrijuhtideks – 6 (S/m);
- pooljuhtideks – 10-8 < 6 (S/m);
- dielektrikuteks – -8 (S/m).
Tähised
- on voolutihedus juhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A).
- on juhi erijuhtivus, mõõdetuna siimensites meetri kohta (S/m).
- E on summaarne elektrivälja tugevus juhis, selle ühik on volt meetri kohta (V/m).
- on juhi aine eritakistus, selle ühik on oom korda meeter (Ω · m).