Erinevus lehekülje "Ferromagnetism" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
:’’Mitte''Mitte segamini ajada [[FerrimagnetismigaFerrimagnetism]]iga; ülevaateks vaata [[Magnetism]]’’.''
{{keeletoimeta}}
 
[[ImagePilt:MagnetEZ.jpg|thumb|[[Alnico]] raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks.]]
’’’Ferromagnetism’’’'''Ferromagnetism''' on baasmehanism, millega teatud materjalid (näiteks [[raud]]) moodustavad [[püsimagnet]]eid, või tõmbuvad [[magnet]]itega. [[Füüsika]]s eristatakse mitut erinevat tüüpi [[magnetism]]i. Ferromagnetism (koos [[ferrimagnetism]]iga) <ref>{{harvnb|Chikazumi|2009|p=118}}</ref> on kõige tugevamat tüüpi, ja see on ainuke tüüp, mis tekitab küllalt tugevaid jõudusid, et neid tunda. Muud ained reageerivad nõrgalt kaht teist tüüpi magnetismi, milleks on [[paramagnetism]] ja [[diamagnetism]], poolt tekitatud magnetilistele väljadele. Nende väljade jõud on nii nõrgad, et neid saab kindlaks teha ainult tundliku aparatuuriga laboratooriumis. Igapäevane näide ferromagnetismist on külmkapimagnet, mida kasutatakse märkmete hoidmiseks külmkapi uksel. Magneti ja ferromagnetiku vaheline tõmme on ’’magnetismi"magnetismi esimene ilmne omadus antiikmailmale ja meile tänapäeval’’tänapäeval".<ref name="bozorth">Richard M. Bozorth, ''Ferromagnetism'', first published 1951, reprinted 1993 by [[IEEE]] Press, New York as a "Classic Reissue." ISBN 0-7803-1032-2.</ref>
 
Püsimagnetid (materjalid, mida saab magnetiseerida välise [[Magnetväli|magnetvälja]] poolt ja mis püsivad magnetiseerunud peale välise välja eemaldamist), on kas ferromagneetikud, või ferrimagneetikud, nagu ka materjalid, mis nähtavalt nende poole tõmbuvad. Üksikud ained on ferromagneetikud. Neist tuntumad on raud, [[nikkel]], [[koobalt]] ja suurem osa nende sulameid, mõned haruldaste muldmetallide ühendid ja mõned looduslikult esinevad mineralidmineraalid nagu magnetiseerunud [[magnetiit]].
Ferromagnetism on väga tähtis tööstuses ja modernses tehnoloogias ning on aluseks paljudele elektrilistele ja elektromehaanilistele seadmetele nagu näiteks [[elektromagnet]]id, [[elektrimootor]]id, generaatorid, [[transformaator]]id ja magnetsalvestuses nagu näiteks magnetofonid ja [[kõvaketas|kõvakettad]].
 
Ferromagnetism on väga tähtis tööstuses ja modernses tehnoloogias ning on aluseks paljudele elektrilistele ja elektromehaanilistele seadmetele nagu näiteks [[elektromagnet]]id, [[elektrimootor]]id, generaatorid[[generaator]]id, [[transformaator]]id ja magnetsalvestuses nagu näiteks magnetofonid[[magnetofon]]id ja [[kõvaketas|kõvakettad]].
 
==Ajalugu ja eristus ferrimagnetismist==
 
Ajalooliselt termin ''ferromagnet'' omastati igale materjalile, mis omas iseeneslikku magnetiseerumist: summaarne magnetmoment välise magnetvälja puudumisel. See üldine definitsioon on siiamaani tavakasutuses. Viimasel ajal on kindlaks tehtud eri klassi iseeneslikku magnetiseerumist juhul, kui esineb rohkem kui üks magneetiline ioon elementaarraku kohta materjalis. Sellest tuleneb "ferromagnetismi" rangem definitsioon, mida kasutatakse ferrimagnetismist eristamiseks. Materjal on "ferromagneetik" täpsemas mõttes ainult, kui ''kõik'' magneetilised ioonid annavad positiivse panuse summaarsesse magnetiseerumisse. Kui osad magneetilised ioonid ''vähendavad'' summarset magnetiseerumist (kui nad on osaliselt ''vastupidiselt'' suunatud), siis on materjal ''ferrimagneetik''. ".<ref>{{cite journal|last=Herrera|first=J. M.|coauthors=Bachschmidt, A, Villain, F, Bleuzen, A, Marvaud, V, Wernsdorfer, W, Verdaguer, M|title=Mixed valency and magnetism in cyanometallates and Prussian blue analogues|journal=Philosophical Transactions of the Royal Society A: Mathematical, Physical and Engineering Sciences|date=13 January 2008|volume=366|issue=1862|pages=127–138|doi=10.1098/rsta.2007.2145}}</ref> Kui joondunud ja vastupidiselt joondunud ioonide momendid on täielikus tasakaalus, nii et summaarne magnetiseerumus oleks null olenemata magneetilisest korrastatusest, siis on aine [[antiferromagnetism|antiferromagneetik]]. Need joondumise efektid toimuvad ainult allpool teatud kriitilist [[temperatuur]]i, mida kutsutakse [[Curie punkt|Curie temperatuuriks]] (ferromagneetikute ja ferrimagneetikute puhul) või [[Neeli temperatuurikstemperatuur]]iks (antiferromagneetikute puhul).
 
Ferromagnetismi uuringute aluseks on [[Aleksandr Stoletov]]i mõõtmised ferromagneetikute [[Magnetiline läbitavus|magnetilisest läbitavusest]], tuntud kui [[Stoletovi kõver]].
 
==Ferromagneetilised materjalid==<!-- [[Ferromagneetilised materjalid]] redirects here -->
|-
|}
Paremal olevas tabelis on valik ferromagneetilisi ja ferrimagneetilisi ühendeid koos nende temperatuuridega, millest kõrgemal nad ei magnetiseeru iseeneslikult (vaata [[Ferromagnetism#Curie temperatuur|Curie temperatuur]]).
 
Ferromagneetilised omadused ei sõltu ainult keemilisest koostisest, vaid ka kristallstruktuurist ja mikroskoopilisest korrastatusest. Ferromagneetiliste omadustega sulamid, mille koostises pole ferromagneetikuid, kutsutakse [[Heusleri sulam]]iteks [[Fritz Heusler]]i järgi. Vastupidiselt on olemas magnetiliste omadusteta sulameid, mis koosnevad ainult ferromagneetilistest metallidest, näiteks [[roostevaba teras]].
 
Amorfseid (mitte-kristallilised) ferromagneetilisi metalli sulameid saab teha järsu [[karastamine|karastamisega]] (jahutamine) vedelast sulamist. Nende sulamite omadused on isotroopilised (ei ole määratud kristalli suunaga); tulemuseks on madal koertsitiivsus, madal [[hüsterees]]i kaotus, suur läbilaskvus ja kõrge elektriline takistus. Tüüpiliseks näiteks on ülemineku metall-poolmetall sulam, mis koosneb 80% ülemineku metallidest (tavaliselt Fe, Co, või Ni) ja poolmetallist ([[Boor|B]], [[Süsinik|C]], [[Räni|Si]], [[Fosfor|P]] või [[Alumiinium|Al]]) mis alandab sulamistemperatuuri.
Suhteliselt uus klass tugevaid ferromagneetikutest materjale on [[haruldased muldmetallid]]. Nad sisaldavad lantanoide, mis on tuntud oma võime poolest omada suurt magnetilist momenti hästi lokaliseeritud f-orbitalil.
===Curie punkt===
{{Main|Curie punkt}}
Temperatuuri tõustes hakkab soojusliikumine või [[entroopia]] hakkab võistlema dipoolide joondumisega ferromagneetikus. Kui temperatuur tõuseb üle Curie punkti, toimub teisejärguline [[faasisiire]], peale mida süsteem ei suuda hoida iseeneslikku magneetumust, kuid reageerib paramagneetiliselt välisele väljale. Allapoole Curie punkti toimub iseeneslik sümmeetria lagunemine ja magnetmomendid joonduvad naabrite omadega. Curie punkt on [[kriitiline punkt]], kus magnetiline vastuvõtlikkus on teoreetiliselt lõpmatu ja kuigi pole summaarset magneetumust, siis domeeni-sarnased spinnide korrelatsioonid esinevad kõigis suurusjärkudes.
 
==Referents Viited ==
{{ReflistViited|2}}
 
==Bibliograafiad==
{{Refbegin}}
*{{cite book|last=Ashcroft|first=Neil W.|first2=N. David |last2=Mermin |title=Solid state physics|year=1977|publisher=Holt, Rinehart and Winston|location=New York|isbn=978-0-03-083993-1|edition=27. repr.}}
*{{cite book|last=Chikazumi|first=Sōshin|title=Physics of ferromagnetism|year=2009|publisher=Oxford University Press|location=Oxford|isbn=9780199564811|edition=2nd |others= English edition prepared with the assistance of C.D. Graham, Jr |ref=harv}}
*[[Sergei Vonsovsky|S. Vonsovsky]] ''Magnetism of elementary particles'' (Mir Publishers, Moscow, 1975).
*[[Sergei Tyablikov|Tyablikov S. V.]] (1995): ''Methods in the Quantum Theory of Magnetism.'' Springer; 1st edition. ISBN 0-306-30263-2.
{{Refend}}
 
==Välised lingidVälislingid==
*[http://www.lightandmatter.com/html_books/0sn/ch11/ch11.html Electromagnetism] -peatükk aingliskeelsest chapter from an online textbookõpikust
*{{cite web
|last = Sandeman
|url = http://www.msm.cam.ac.uk/doitpoms/tlplib/ferromagnetic/printall.php
|accessdate = 2008-08-27}} Detailed nonmathematical description of ferromagnetic materials with animated illustrations
 
[[Kategooria:Magnetism]]
 
[[ar:مغناطيسية حديدية]]

Navigeerimismenüü