Suktsessioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
suktsessiooni pilt
P r2.7.3) (Robot: muudetud zh:演替
53. rida: 53. rida:
[[tr:Süksesyon]]
[[tr:Süksesyon]]
[[uk:Сукцесія]]
[[uk:Сукцесія]]
[[zh:生態演替]]
[[zh:演替]]

Redaktsioon: 6. jaanuar 2013, kell 18:52

 See artikkel räägib ökoloogia mõistest; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit Õigusjärglus; religiooni mõiste kohta vaata artiklit Apostellik suktsessioon

Suktsessioon männimetsas pärast metsatulekahju Lahemaa rahvuspargis asuvas Hara soos. Kolm fotot on tehtud samast kohast üks, kaks ja kolm aastat pärast tulekahju. Tulekahju toimus 20.–22. august 2006

Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus ehk koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.

Sõltuvalt muutusi tingivate faktorite päritolust eristuvad

  • allogeenne suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
  • autogeenne suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.

Sõltuvalt moodustuva koosluse liikide päritolust eristuvad

  • primaarne suktsessioon, see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine);
  • sekundaarne suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.

Koosluste suktsessiooni lõppjärguks on koosluste ökoloogiline tasakaal ehk kliimaks.