Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud mn:Чуваш ястан, uz:Chuvashlar |
Lisatud kategooria |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
[[Category:Venemaa]] |
[[Category:Venemaa]] |
||
[[Category:Tšuvaššia]] |
[[Category:Tšuvaššia]] |
||
[[Category:Turgi maailm]] |
|||
[[ar:تشوفاش]] |
[[ar:تشوفاش]] |
||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2013, kell 14:14
Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus Чӑваш) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši.
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.