G: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: uz:G (harf) → uz:G (lotin) |
P r2.7.2) (Robot: lisatud vep:G |
||
117. rida: | 117. rida: | ||
[[tr:G]] |
[[tr:G]] |
||
[[uk:G (латиниця)]] |
[[uk:G (латиниця)]] |
||
[[vep:G]] |
|||
[[vo:G]] |
[[vo:G]] |
||
[[war:G]] |
[[war:G]] |
Redaktsioon: 6. jaanuar 2013, kell 10:55
See artikkel räägib tähest; muusika mõiste kohta vaata artiklit G (muusika) |
G (g) on ladina tähestiku 7. täht ja eesti tähestiku 6. täht.
G võeti kasutusele C variandina 3. sajandil eKr ladina keele vanaladina perioodil, et eristada helilist /g/-häälikut helitust /k/-häälikust, sest mõlemat märgiti C-ga. G loomine omistatakse vabakslastule Spurius Carvilius Rugale, kes rajas esimese erakooli.
Eesti keeles märgitakse G tähega poolhelilist velaarklusiili.
Mitmes romaani ja germaani keels sõltub G hääldus tähe asukohast sõnas.
G-l on väiketähena kaks tüpograafilist varianti: ja .
G ja g sümbolina
G tähistab gravitatsioonikonstanti, SI-süsteemis eesliidet giga-, magnetilise induktsiooni mõõtühikut gaussi, geneetikas guaniini ja muusikas nooti G.
g tähistab grammi ja gravitatsioonikiirendust.