Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (Robot: lisatud ca:Jakob von Uexküll |
|||
95. rida: | 95. rida: | ||
[[Kategooria:Surnud 1944]] |
[[Kategooria:Surnud 1944]] |
||
[[ca:Jakob von Uexküll]] |
|||
[[da:Jakob von Uexküll]] |
[[da:Jakob von Uexküll]] |
||
[[de:Jakob Johann von Uexküll]] |
[[de:Jakob Johann von Uexküll]] |
Redaktsioon: 4. jaanuar 2013, kell 16:42
See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik). |
Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.
Elukäik
Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.
Ta õppis 1884–1889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.
Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 1926–1940.
Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.
Teadustöö
Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.
Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).
Teosed
- "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
- "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
- "Bedeutungslehre" (1940)
Eesti keeles
- Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. "Akadeemia" 3(10), lk 2105–2113.
- Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. "Vikerkaar" 1/2, lk 165–173.
- Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
- Uexküll, Jakob von 2012. Omailmad. (Koostanud Kalevi Kull ja Riin Magnus.) (Eesti mõttelugu 105.) Tartu: Ilmamaa.
Perekond
Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:
- Sophie Luise Damajanti von Uexküll ('Dana', sünd. 1904), abiellus Soome ettevõtja Dage Collin Brunowiga. Nende poeg on Gösta Brunow.
- Karl Kuno Thure von Uexküll (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik
- Gustav Adolf von Uexküll (Gösta von Uexküll; 1909–1993), ajakirjanik, ökopoliitik Jakob von Uexkülli isa
Esivanemad
Jakob von Uexkülli esivanemad | ||||
Jakob von Uexküll (1864–1944) |
Alexander von Uexküll (1829–1891) |
Jakob von Uexküll (1795–1853) |
Berend Johann von Uexküll (1762–1827) |
Gotthard Wilhelm von Uexküll (1735–1778) |
Johanna Juliana Austin (1741–1816) | ||||
krahvitar Elisabeth von Sievers |
krahv Jacob Johann von Sievers (1731–1808) | |||
Elisabeth von Sievers | ||||
vabapreili Karoline Sophie Luise von Rosen |
vabahärra Otto Johann Stephan von Rosen (1778–1828) |
vabahärra Friedrich von Rosen (1740–1817) | ||
Sophie Helene von Derfelden | ||||
Christina von Helwig (1780–1845) |
Karl Thure von Helwig (1741–1810) | |||
vabapreili Anna Luise von Dellingshausen (sünd. 1763) | ||||
paruness Sophie Karoline Pauline von Hahn |
parun Alexander von Hahn |
parun Adolph von Hahn (1749–1823) |
Eberhard Christopher Philipp von Hahn (1718–1766) | |
Jakobina von Lieven (1740–1817) | ||||
Maria Juliane Charlotte von Fircks (1759–1831) |
Christopher Friedrich von Fircks | |||
Margarethe Anna von Saß | ||||
paruness Elisabeth von Korff |
parun Peter Friedrich von Korff (1781–1845) |
parun Nicolai Ernst von Korff (1734–1787) | ||
Sophia Elisabeth von Budberg | ||||
Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk | ... | |||
... |
Kirjandus
- Uexküll, Gudrun von. "Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt". 1964
- Kull, Kalevi (toim.). "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". "Semiotica" 2001 134(1/4).
- Mildenberger, Florian. "Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944)". [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag. 2007
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jakob von Uexküll |