Jakob von Uexküll: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud ca:Jakob von Uexküll
95. rida: 95. rida:
[[Kategooria:Surnud 1944]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]


[[ca:Jakob von Uexküll]]
[[da:Jakob von Uexküll]]
[[da:Jakob von Uexküll]]
[[de:Jakob Johann von Uexküll]]
[[de:Jakob Johann von Uexküll]]

Redaktsioon: 4. jaanuar 2013, kell 16:42

 See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik).

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.

Elukäik

Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.

Ta õppis 18841889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.

Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 19261940.

Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.

Teadustöö

"Teoreetiline bioloogia", 1920

Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.

Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).

Teosed

Uexkülli kõige enam tõlgitud raamat
  • "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
  • "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
  • "Bedeutungslehre" (1940)

Eesti keeles

  • Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. "Akadeemia" 3(10), lk 2105–2113.
  • Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. "Vikerkaar" 1/2, lk 165–173.
  • Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
  • Uexküll, Jakob von 2012. Omailmad. (Koostanud Kalevi Kull ja Riin Magnus.) (Eesti mõttelugu 105.) Tartu: Ilmamaa.

Perekond

Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:

Esivanemad

Jakob von Uexkülli esivanemad
Jakob von Uexküll
(1864–1944)
Alexander von Uexküll
(1829–1891)
Jakob von Uexküll
(1795–1853)
Berend Johann von Uexküll
(1762–1827)
Gotthard Wilhelm von Uexküll
(1735–1778)
Johanna Juliana Austin
(1741–1816)
krahvitar
Elisabeth von Sievers
krahv
Jacob Johann von Sievers
(1731–1808)
Elisabeth von Sievers
vabapreili
Karoline Sophie Luise von Rosen
vabahärra
Otto Johann Stephan von Rosen
(1778–1828)
vabahärra
Friedrich von Rosen
(1740–1817)
Sophie Helene von Derfelden
Christina von Helwig
(1780–1845)
Karl Thure von Helwig
(1741–1810)
vabapreili
Anna Luise von Dellingshausen
(sünd. 1763)
paruness
Sophie Karoline Pauline von Hahn
parun
Alexander von Hahn
parun
Adolph von Hahn
(1749–1823)
Eberhard Christopher Philipp von Hahn
(1718–1766)
Jakobina von Lieven
(1740–1817)
Maria Juliane Charlotte von Fircks
(1759–1831)
Christopher Friedrich von Fircks
Margarethe Anna von Saß
paruness
Elisabeth von Korff
parun
Peter Friedrich von Korff
(1781–1845)
parun
Nicolai Ernst von Korff
(1734–1787)
Sophia Elisabeth von Budberg
Eugenie Aurora op dem Hamme gen. Schöppingk ...
...

Kirjandus

  • Uexküll, Gudrun von. "Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt". 1964
  • Kull, Kalevi (toim.). "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". "Semiotica" 2001 134(1/4).
  • Mildenberger, Florian. "Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944)". [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag. 2007

Välislingid