Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: pt:Kukersite
28. rida: 28. rida:
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]]
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]]
[[Kategooria:Eesti maavarad]]
[[Kategooria:Eesti maavarad]]
[[Kategooria:Põlevkivi]]


[[de:Kuckersit]]
[[de:Kuckersit]]

Redaktsioon: 3. jaanuar 2013, kell 18:03

Kukersiit
Kukersiit

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest[1]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.

"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.

Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.

Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskemetalle selles ei leidu.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[2] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[3]

Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777[4]. Kivim on saanud nime Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi[5]. Nime andis kivimile baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt[6].

Viited

  1. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
  2. A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), Eesti Loodus, Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555
  3. H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853
  4. A. W. Hupel. "TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland". Bd. II. Riga 1777. 1–768
  5. A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347
  6. H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853

Kirjandus

  • Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
  • Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
  • Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
  • Kattai, V., Saadre, T. & Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300