Peterburi kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
40. rida: | 40. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[1710]]. aastal nimetati Ingerimaa kubermang ümber rajatud Peterburi linna järgi Peterburi kubermanguks. Kubermangu kooseisus oli kakskümmend üheksa linna: Sankt-Peterburg, [[Narva]], [[Schlüsselburg]], [[Veliki Novgorod]], [[Pihkva]], [[Laadoga]], [[Porhov]], [[Gdov]], [[Opotška]], [[Irboska]], [[Ostrov]], [[Staraja Russa]], [[Velikije Luki]], [[Toropets]], [[Bežetskoi Verh]], [[Ustjužna Železnopolskaja]], [[Olonets]], [[Beloozero]], [[Rževa Pustaja]], [[Zavolotšje]], [[Kargopol]], [[Pošehobje]], [[Rževa Volodimirov]], [[Uglitš]], [[Jaroslavl]], [[Romanov]], [[Kašin]], [[Tver]] ja [[Toržok]] <ref>[http://porhov-uezd.narod.ru/His-geog.html Порховский уезд Историко-географический очерк]</ref>. Kubermangu koosseisu kuulusid ka Helgeimaile vürstile [[Aleksandr Menšikov]]ile kingitud [[Jamburg]]i ja [[Koporje]] linnad. |
[[1710]]. aastal nimetati Ingerimaa kubermang ümber rajatud Peterburi linna järgi Peterburi kubermanguks. Kubermangu kooseisus oli piirkondlikud haldusterritooriumid [[distrikt]]id ja kakskümmend üheksa linna: Sankt-Peterburg, [[Narva]], [[Schlüsselburg]], [[Veliki Novgorod]], [[Pihkva]], [[Laadoga]], [[Porhov]], [[Gdov]], [[Opotška]], [[Irboska]], [[Ostrov]], [[Staraja Russa]], [[Velikije Luki]], [[Toropets]], [[Bežetskoi Verh]], [[Ustjužna Železnopolskaja]], [[Olonets]], [[Beloozero]], [[Rževa Pustaja]], [[Zavolotšje]], [[Kargopol]], [[Pošehobje]], [[Rževa Volodimirov]], [[Uglitš]], [[Jaroslavl]], [[Romanov]], [[Kašin]], [[Tver]] ja [[Toržok]] <ref>[http://porhov-uezd.narod.ru/His-geog.html Порховский уезд Историко-географический очерк]</ref>. Kubermangu koosseisu kuulusid ka Helgeimaile vürstile [[Aleksandr Menšikov]]ile kingitud [[Jamburg]]i ja [[Koporje]] linnad. |
||
[[File:Russian Empire 1745 (Map II HQ).jpg|pisi|Loode-Venemaa ja Peterburi kubermang 1745. aastal]] |
[[File:Russian Empire 1745 (Map II HQ).jpg|pisi|Loode-Venemaa ja Peterburi kubermang 1745. aastal]] |
||
[[1719]]. aastal tsaar [[Peeter I]] korraldusel läbiviidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati [[Peterburi kuberneride loend|kubernerid]] ning Sankt-Peterburi kubermang moodustati 11 provintsist ja 39 linnast: |
[[1719]]. aastal tsaar [[Peeter I]] korraldusel läbiviidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati [[Peterburi kuberneride loend|kubernerid]] ning Sankt-Peterburi kubermang moodustati 11 provintsist ja 39 linnast: |
Redaktsioon: 3. jaanuar 2013, kell 13:29
See artikkel vajab toimetamist. |
Peterburi kubermang Санкт-Петербургская губерния Петрогра́дская губерния (1914–1924) Ленингра́дская губерния (1924–1927) | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 39 203,2 ruutversta (1905) km² | |
Elanikke: 2 112 033 (1897)[1] | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
Venemaa keisririigi pealinn: Sankt Peterburg (1710–1917) | |
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Peterburi piirkonna maa-alade haldamiseks loodi algselt Ingerimaa kubermang 18. detsembril 1708. aastal, Rootsilt vallutatud aladele. Kubermangu keskuseks oli Peterburi, ametliku nimega Sankt-Peterburgi linn. Peterburi juurde kuulus 10 linna, sealhulgas Balti laevastiku baas Kroonlinn. 1905. aastal oli kubermangu pindala 39 203,2 ruutversta ja elanikke oli 1873. aastal umbes 550 000 [2].
Peterburi kubermang asus Loode-Venemaal Ida-Euroopa lauskmaal, kubermang piirnes 1914. aastal põhjasuunal Viiburi kubermangu, idasuunal Vologda kubermangu, lõunasuunal Pihkva ja Novgorodi kubermangu ja läänesuunal Eestimaa kubermanguga.
Kubermangu territoorium
Peterburi kubermangu kuulusid linnad: Sankt-Peterburg, Narva, Schlüsselburg, Veliki Novgorod, Pihkva, Laadoga, Porhov, Gdov, Opotška, Irboska, Ostrov, Staraja Russa, Velikije Luki, Toropets, Bežetskoi Verh, Ustjužna Železnopolskaja, Olonets, Belozersk, Rževa Pustaja, Zavolotšje, Kargopol, Pošehobje, Rževa Volodimirov, Uglitš, Jaroslavl, Romanov, Kašin, Tver ja Toržok, Jamburgi ja Koporje ja kaheksa maakonda:
- Jamburgi maakond – maakonnalinn Jamburg
- Gdovi maakond – maakonnalinn Gdov
- Novaja Ladoga maakond – maakonnalinn Novaja Ladoga
- Luuga maakond – maakonnalinn Luuga
- Peterburi maakond – maakonnalinn Sankt-Peterburg
- Peterhofi maakond – maakonnalinn Peterhof
- Schlüsselburgi maakond – maakonnalinn Schlüsselburg
- Tsarskoje Selo maakond – maakonnalinn Tsarskoje Selo
Kubermangu elanikud
Peterburi kubermang oli põline soomeugrilaste (vadjalaste, ingerlaste ja isurite) asuala.
Venemaa 1897. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangu elanike seas soomlasi 6,2% ja eestlasi 3,0%. Eestlasi elas kõige rohkem Jamburgi maakonnas (21,9%), Oudova maakonnas (10,5%) ja Peterhofi maakonnas (6,2%). Soomlasi oli kõige rohkem Schlüsselburgi maakonnas (39,3%), Tsarskoje Selo maakonnas (25,7%) ja Jamburgi maakonnas (14,2%). Isureid oli Jamburgi maakonnas 7,8% ja Peterhofi maakonnas 4,7%. [3]
Venemaa 1920. aasta rahvaloenduse andmetel oli kubermangus soomlasi 11,5%, eestlasi 5,5% ja isureid 1,2%. Eestlasi oli kõige rohkem Jamburgi (11,2%), Oudova (11,1%) ja Peterhofi (7,1%) maakonnas. Soomlasi oli kõige rohkem Schlüsselburgi (32,9%), Peterburi (26,4%) ja Detskoje Selo (endises Tsarskoje Selo) kreisis (24,8%). Isureid oli Jamburgi maakonnas 12,7%. [4]
Ajalugu
1710. aastal nimetati Ingerimaa kubermang ümber rajatud Peterburi linna järgi Peterburi kubermanguks. Kubermangu kooseisus oli piirkondlikud haldusterritooriumid distriktid ja kakskümmend üheksa linna: Sankt-Peterburg, Narva, Schlüsselburg, Veliki Novgorod, Pihkva, Laadoga, Porhov, Gdov, Opotška, Irboska, Ostrov, Staraja Russa, Velikije Luki, Toropets, Bežetskoi Verh, Ustjužna Železnopolskaja, Olonets, Beloozero, Rževa Pustaja, Zavolotšje, Kargopol, Pošehobje, Rževa Volodimirov, Uglitš, Jaroslavl, Romanov, Kašin, Tver ja Toržok [5]. Kubermangu koosseisu kuulusid ka Helgeimaile vürstile Aleksandr Menšikovile kingitud Jamburgi ja Koporje linnad.
1719. aastal tsaar Peeter I korraldusel läbiviidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, määrati kubernerid ning Sankt-Peterburi kubermang moodustati 11 provintsist ja 39 linnast:
- Peterburi provints, kuhu kuulusid Kotlini saar Kroonlinnaga, Schlüsselburg, Koporje ja Jamburgi maakond;
- Viiburi provints, kuhu kuulusid Viiburi linn, Käkisalmi ja Savonlinna maakond;
- Narva provints, kuhu kuulusid Narva linn koos Jaanilinnaga ning Vasknarvaga ning Tartu maakond;
- Velikije Luki provints, kuhu kuulusid Velikije Luki ja Toropetsi linnad kood maakondadega;
- Novgorodi provints, kuhu kuulusid Novgorodi linn koos eeslinnade Porhovi ja Novaja Ladogaga ja Staraja Russa linnaga;
- Pihkva provints, kuhu kuulusid Pihkva linn koos eeslinnade Gdovi, Irboska, Opotška, Ostrovi, Ržev Pustoi ja Zavolotšiga;
- Tveri provints, kuhu kuulusid linnad Tver, Тoržok, Staritsa, Ržev, Zubtsov, Pogoreloje Gorodištše maakondadega;
- Jaroslavli provints, kuhu kuulusid Jaroslavli ja Kinešma linnad maakondadega;
- Uglitši provints, kuhu kuulusid Uglitši, Kašini, Bežetski Verhi linnad maakondadega;
- Pošehonski provints, kuhu kuulusid Pošehonje, Tutajevi linnad maakondadega ja
- Belozerski provints, kuhu kuulusid Belozerski, Ustjužna, Kargopoli, Tšardonda linnad.
1721. aasta Uusikaupunki rahuga loovutas Rootsi Põhjasõja käigus juba vallutatud kubermangu alad lõplikult Venemaa tsaaririigile.
1727. aastal läbiviidud järjekordse haldusreformi ajal likvideeriti Venemaa keisririigi sisekubermangudes haldusüksustena distriktid ja kubermangudes moodustati eraldati Peterburi kubermangust lõunasuunal asunud Novgorodi kubermang koos 5 provintsiga (Novgorodi, Pihkva, Velikije Luki, Tveri ja Belozerski provintsidega); osa Jaroslavli ja Uglitši provintsi maadest liideti Moskva kubermanguga; Narva provints (Narva jõe vasakpoolsed maa-alad) liideti Tallinna kubermangu Viru distriktiga, Olonetsi piirkond aga liideti Novgorodi kubermanguga.
- Peterburi kubermangu kuulusid ainult 2 provintsi:
- Peterburi provints ja
- Viiburi provints.
1780. aastal läbiviidud reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid ning kubermang koosnes vaid maakondadest:
- Peterburi maakond
- Schlüsselburgi maakond
- Sofia maakond (Софийский уезд), hiljem Sofia linn liideti Tsarskoje Seloga ning maakond nimetati ümber Tsarskoje Selo maakonnaks
- Roždestvenski maakond (Рождественскй уезд), hiljem viidi maakonna asutused üle Gattšinasse, mis muudeti ka maakonnalinnaks
- Jamburgi maakond
- Oranienbaumi maakond
- Narva maakond.
1797. aastal eraldati kubermangu lääneosas Narva jõest läänepool asuvad maa-alad Eestimaa kubermangu Wesenbergi kreisi koosseisu, kuid Narva linn kuulus kuni 1917. aastani Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda. Alles 1917. aasta rahvahääletuse tulemusena liitus Narva linn Eestimaa kubermanguga.
1871. aastal iseseisvus Peterburi linn.
Petrogradi kubermang
Aastal 1914 pärast Esimese maailmasõja algust muudeti ära saksapärane nimi Sankt-Peterburg ning kuni 1924. aastani oli kubermangu nimetus Petrogradi kubermang.
1918. aasta aprillis moodustati 8 Loode-Venemaa kubermangust (Petrogradi, Novgorodi, Pihkva, Olonetsi, Arhangelski, Vologda, Tšerepovetsi ja Põhja-Dvinast) Põhjapiirkondade Kommuunide Liit, mis likvideeriti 1919. aastal.
Leningradi kubermang
1924. aastal, pärast Vene SFNV RKN esimehe ja ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Vladimir Uljanov-Lenini surma nimetati Petrogradi linn ja kubermang Leningradi kubermanguks. Nimetust kandis kubermang aastail 1924–1927.
1927. aastal moodustati Leningradi, Murmanski, Novgorodi, Pihkva ja Tšerepovetsi kubermangu osadest Leningradi oblast.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peterburi kubermang |
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=37
- ↑ А.Н. Радищев. Полное собрание сочинений в 3 т. М.; Л.: Изд-во АН СССР, 1952. Т. 3.
- ↑ Первая всеобщая перепись населения Российской Империи 1897 г. Распределение населения по родному языку и уездам 50 губерний Европейской России (vene keeles)
- ↑ Ленинград и Ленинградская губерния: Краевед. справ.: С прил. новейшей карты губернии / Под ред. и с предисл. Е. Я. Голанта; Ленингр. губполитпросвет. — Л.: Изд-во Кн. сектора Губоно: 1925. — 164 с. (vene keeles)
- ↑ Порховский уезд Историко-географический очерк