Argoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: yo:Argon → yo:Árgọ̀nù |
P Robot: lisatud ceb:Argon |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
[[bg:Аргон]] |
[[bg:Аргон]] |
||
[[ca:Argó]] |
[[ca:Argó]] |
||
[[ceb:Argon]] |
|||
[[cv:Аргон]] |
[[cv:Аргон]] |
||
[[cs:Argon]] |
[[cs:Argon]] |
||
Redaktsioon: 2. jaanuar 2013, kell 13:57
| 18 |
8 8 2 |
| Ar 39,948 |
|
| Argoon |
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36, 38 ja 40.
Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argooni keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril maatriksisolatsiooni abil.
Argoon moodustab umbes 0,9 % Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana.
Argooni avastasid 1894. aastal Lord Rayleigh ja William Ramsay.