Lavrentsium

103	2 9 32 32 18 8 2
Lr <257>
Lavrentsium

Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline haruldane muldmetall, teda sünteesitakse kaliforniumist ning tal puudub tarvitusvõimalus.

Lavrentsium sai oma nime tsüklotroni leiutaja, Ernest O. Lawrence'i järgi. Aastal 1997 kinnitati lavrentsiumi sümboliks Lr.

Omadused

Teadaolevatest isotoopidest pikima elueaga on isotoop massiarvuga 262, mille poolestusaeg on 3,6 tundi.

Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke radioaktiivne metall. Tema sulamistemperatuur on 1627ºC. Vähesed katsed lavrentsiumi aatomitega näitavad, et see käitub sarnaselt aktinoididega, seetõttu paigutati teda varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski d-element ning seepärast tuleb teda paigutada teiste d-elementide hulka.

Ajalugu

Lavrentsiumi avastasid Albert Ghiorso, Torbjorn Sikkeland, Almon Larsh ja Robert M. Latimer 14. veebruaril 1961. aastal Berkeley kiirguslaboris California ülikoolis USA-s. Seda tekitati, pommitades 3 milligrammi kaliforniumi kolme isotoobi segu boor-10 ja boor-11 ioonidega.

Kaliforniumi aatomituumad said laengu, põrkasid tagasi ümberitsevast heeliumkeskkonnast ja püüti kinni õhukesele vasklindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi ²⁵⁷103, mis lagunes 8,6 MeV alfa-osakeste emiteerumisel. Saadud isotoobi poolestusaeg oli 4,2 sekundit. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga ²⁵⁸Lr.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid Aktiinium - Toorium - Protaktiinium - Uraan - Neptuunium - Plutoonium - Ameriitsium - Kuurium - Berkeelium - Kalifornium - Einsteinium - Fermium - Mendeleevium - Nobeelium - Lavrentsium