Jõeforell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud no:Bekkeørret
19. rida: 19. rida:


== Levila ==
== Levila ==
Teda leidub [[Põhja-Aafrika]], teiste [[Vahemeremaad]]e, [[Vahemeri|Vahemere]] saarte ja [[Taivan]]i jõgedes ning [[Eufrat]]i ja [[Amudarja]] [[ülemjooks]]ul. [[Jääaeg|Jääajal]] olid Vahemeri ja [[Pärsia laht]] märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid, nii et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes. <ref name="Loomade elu"/>
Teda leidub [[Põhja-Aafrika]], teiste [[Vahemeremaad]]e, [[Vahemeri|Vahemere]] saarte ja [[Taivan]]i jõgedes ning [[Eufrat]]i ja [[Amudarja]] [[ülemjooks]]ul. [[Jääaeg|Jääajal]] olid Vahemeri ja [[Pärsia laht]] märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid, nii et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes. <ref name="Loomade elu"/> tubli poiss



Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades{{lisa viide}}.
Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades{{lisa viide}}.


== Eluviis ==
== Eluviis ==

Redaktsioon: 1. jaanuar 2013, kell 21:11

Jõeforell
Taksonoomia

Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm (morfa).

Levila

Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste Vahemeremaade, Vahemere saarte ja Taivani jõgedes ning Eufrati ja Amudarja ülemjooksul. Jääajal olid Vahemeri ja Pärsia laht märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid, nii et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes. [1] tubli poiss


Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades[viide?].

Eluviis

Jõeforell nagu teisedki forellid ei talu veekogus hapnikuvaegust. Seetõttu eelistab ta elupaigana selgeid, jahedaid ja kiirevoolulisi jõgesid ja ojasid.

Välimus

Tema pikkus on tavaliselt 25–35 cm, kaal 200–500 g, harva kuni 2 kg, kuid 1974 püüti Tšehhoslovakkias 7,2 kg raskune jõeforell.

Sigimine

Ta ei lasku jõgedest merre ega järve, vaid saab suguküpseks jõgedes.

Jõe- ja järveforell kui kõikuvad liigisisesed taksonid

Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui Uus-Meremaale, mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos. [1]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 4. kd., lk. 127–130

Välislingid