Mobilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.4) (Robot: lisatud eo:Mobilizo |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Mobilisatsioon''' on |
'''Mobilisatsioon''' on [[relvajõud]]ude [[isikkoosseis]]u, varustuse ja riigi majanduse [[sõda|sõjaks]] kogumine ja valmis seadmine. |
||
Sõna ''mobilisatsioon'' kasutati sõjanduse kontekstis esimest korda [[Preisi armee]] ettevalmistuste kirjeldamiseks 1850. ja 1860. aastail. Mobilisatsiooni teooriad ja tehnikad on sestsaati pidevalt muutunud. Eriti just enne [[Esimene maailmasõda|Esimest]] ja [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] arendasid mitmed riigid keerukaid plaane, et saavutada sõja korral kiire ja tõhus mobilisatsioon. Mobilisatsiooni vastand on [[demobilisatsioon]]. |
Sõna ''mobilisatsioon'' kasutati sõjanduse kontekstis esimest korda [[Preisi armee]] ettevalmistuste kirjeldamiseks 1850. ja 1860. aastail. Mobilisatsiooni teooriad ja tehnikad on sestsaati pidevalt muutunud. Eriti just enne [[Esimene maailmasõda|Esimest]] ja [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] arendasid mitmed riigid keerukaid plaane, et saavutada sõja korral kiire ja tõhus mobilisatsioon. Mobilisatsiooni vastand on [[demobilisatsioon]]. |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Mobilisatsioon muutus oluliseks, kui 19. sajandil kehtestati [[üldine sõjaväekohustus]] ning võeti kasutusele [[raudtee]]d. Mobilisatsioon institutsionaliseeris massiarmeed, mis [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal esmakordselt tarvitatuna muutsid kogu sõjandust. Rida tehnilisi ja ühiskondlikke muutusi aitasid kaasa sõjaväe organiseeritumale värbamisele. Nende hulka kuulusid [[telegraaf]], mis lubas käske kiiresti edastada, raudteed, mis lasid vägesid kiirelt koondada, ning sõjaväekohustus, mis tagas sõja puhuks treenitud sõdurite [[Reservistid|reservi]]. |
Mobilisatsioon muutus oluliseks, kui 19. sajandil kehtestati [[üldine sõjaväekohustus]] ning võeti kasutusele [[raudtee]]d. Mobilisatsioon institutsionaliseeris massiarmeed, mis [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal esmakordselt tarvitatuna muutsid kogu sõjandust. Rida tehnilisi ja ühiskondlikke muutusi aitasid kaasa sõjaväe organiseeritumale värbamisele. Nende hulka kuulusid [[telegraaf]], mis lubas käske kiiresti edastada, raudteed, mis lasid vägesid kiirelt koondada, ning sõjaväekohustus, mis tagas sõja puhuks treenitud sõdurite [[Reservistid|reservi]]. |
||
==Vaata ka== |
|||
| ⚫ | |||
*[[Üldmobilisatsioon]] |
|||
| ⚫ | |||
[[ar:تعبئة عامة]] |
[[ar:تعبئة عامة]] |
||
Redaktsioon: 30. detsember 2012, kell 14:15
Mobilisatsioon on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Sõna mobilisatsioon kasutati sõjanduse kontekstis esimest korda Preisi armee ettevalmistuste kirjeldamiseks 1850. ja 1860. aastail. Mobilisatsiooni teooriad ja tehnikad on sestsaati pidevalt muutunud. Eriti just enne Esimest ja Teist maailmasõda arendasid mitmed riigid keerukaid plaane, et saavutada sõja korral kiire ja tõhus mobilisatsioon. Mobilisatsiooni vastand on demobilisatsioon.
Mobilisatsioon muutus oluliseks, kui 19. sajandil kehtestati üldine sõjaväekohustus ning võeti kasutusele raudteed. Mobilisatsioon institutsionaliseeris massiarmeed, mis Prantsuse revolutsiooni ajal esmakordselt tarvitatuna muutsid kogu sõjandust. Rida tehnilisi ja ühiskondlikke muutusi aitasid kaasa sõjaväe organiseeritumale värbamisele. Nende hulka kuulusid telegraaf, mis lubas käske kiiresti edastada, raudteed, mis lasid vägesid kiirelt koondada, ning sõjaväekohustus, mis tagas sõja puhuks treenitud sõdurite reservi.