Ioonmootor: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud ro:Motor ionic |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Ion Engine Test Firing - GPN-2000-000482.jpg| |
[[Pilt:Ion Engine Test Firing - GPN-2000-000482.jpg|300px|pisi|NASA 2.3 kW NSTAR ioonmootori testimine [[Deep Space 1]] kosmosesüstiku küljes 'Jet Propulsion' laboratooriumis]] |
||
'''Ioonmootor''' on kosmosetehnikas kasutatav [[mootor]], mille [[tõukejõud]] tekitatakse väljapaisatud kiirendatud [[ioon]]ide [[reaktiivjõud|reaktiivjõu]] poolt. Ioonmootoreid liigitatakse nende tööpõhimõtte järgi [[elektrostaatika|elektrostaatilise]] ja [[elektromagnetism|elektromagnetilise]] jõu kasutamise alusel elektrostaatilisteks ja elektromagnetilisteks ioonmootoriteks. Elektrostaatilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks osakestele elektriväljas mõjuvat [[Coulombi seadus|Coulombi jõudu]]. Elektromagnetilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks [[Lorenzi jõud]]u. |
'''Ioonmootor''' on kosmosetehnikas kasutatav [[mootor]], mille [[tõukejõud]] tekitatakse väljapaisatud kiirendatud [[ioon]]ide [[reaktiivjõud|reaktiivjõu]] poolt. Ioonmootoreid liigitatakse nende tööpõhimõtte järgi [[elektrostaatika|elektrostaatilise]] ja [[elektromagnetism|elektromagnetilise]] jõu kasutamise alusel elektrostaatilisteks ja elektromagnetilisteks ioonmootoriteks. Elektrostaatilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks osakestele [[elektriväli|elektriväljas]] mõjuvat [[Coulombi seadus|Coulombi jõudu]]. Elektromagnetilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks [[Lorenzi jõud]]u. |
||
Ioonmootorite tekitatav tõukejõud on võrreldes tavapäraste |
Ioonmootorite tekitatav tõukejõud on võrreldes tavapäraste [[raketimootor]]itega väga väike, kuid neil mootoritel on väga suur [[eriimpulss]] ja kasutatava kütuse [[efektiivsus]]. Suur kütuse efektiivsus saavutatakse väljapaisatavate osakeste suurte kiirusteni [[kiirendamine|kiirendamisega]]. Mootorid kasutavad väga suurt elektrilist [[võimsus]]t ja nende jõudlus on piiratud toiteallika elektrilise võimusega (samal ajal kui keemilised raketimootorid on energeetiliselt piiratud).<ref>[http://sci.esa.int/science-e/www/object/index.cfm?fobjectid=34201&fbodylongid=1535 Electric Spacecraft Propulsion, Electric versus Chemical Propulsion], ESA Science & Technology</ref> Piisavalt suure võimsusega mootorid võivad pika aja vältel väikest jõudu rakendades saavutada kokkuvõttes suuri kiiruseid. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Elektriliste veomootorite idee isa on [[Konstantin Tsiolkovski]], kes avaldas selle idee esimesena aastal 1911.<ref name=choueiri /> Seejuures esimene dokumenteeritud elektriliste veomootorite ülesmärkimine leidub [[Robert H. Goddard]]i käsitsi kirjutatud märkmetest kuupäevaga 6. september 1906.<ref>Mark Wright, April 6, 1999, science.nasa.gov, [http://science.nasa.gov/newhome/headlines/prop06apr99_2.htm Ion Propulsion 50 years in the making]</ref> |
Elektriliste veomootorite idee isa on [[Konstantin Tsiolkovski]], kes avaldas selle idee esimesena aastal 1911.<ref name=choueiri /> Seejuures esimene dokumenteeritud elektriliste veomootorite ülesmärkimine leidub [[Robert H. Goddard]]i käsitsi kirjutatud märkmetest kuupäevaga 6. september 1906.<ref>Mark Wright, April 6, 1999, science.nasa.gov, [http://science.nasa.gov/newhome/headlines/prop06apr99_2.htm Ion Propulsion 50 years in the making]</ref> |
||
Esimesi katsetusi ioonmootoritega teostas Goddard [[Clarki Ülikool]]is aastatel 1916 – 1917.<ref>[http://siarchives.si.edu/history/exhibits/documents/goddardmarch1920.htm Robert H. Goddard - American Rocket Pioneer]</ref> Tehnoloogiat soovitatati kasutamiseks suurtel kõrgustel |
Esimesi katsetusi ioonmootoritega teostas Goddard [[Clarki Ülikool]]is aastatel 1916 – 1917.<ref>[http://siarchives.si.edu/history/exhibits/documents/goddardmarch1920.htm Robert H. Goddard - American Rocket Pioneer]</ref> Tehnoloogiat soovitatati kasutamiseks suurtel kõrgustel [[vaakum]]ilähedases keskkonnas, kuid mootori tõukejõudu demonstreeriti ioniseeritud õhuvooludega atmosfäärirõhul. |
||
Idee ilmus taaskord [[Hermann Oberth]]i teoses "Wege zur Raumschiffahrt” mis ilmus 1923. aastal. Obnerth selgitas selles oma mõtteid massi kokkuhoiust elektriliste veomootoritega, ennustas selle kasutamist kosmoselaevade kiirendamisel ja asendi kontrollimisel ning pooldas laetud gaaside elektrostaatilist kiirendamist.<ref name=choueiri>{{cite web |url=http://alfven.princeton.edu/papers/choueiriJPP04a.pdf|title=A Critical History of Electric Propulsion: The First 50 Years (1906–1956)|accessdate=2007-11-07 |author=E. Y. Choueiri}}</ref> |
Idee ilmus taaskord [[Hermann Oberth]]i teoses "Wege zur Raumschiffahrt” mis ilmus 1923. aastal. Obnerth selgitas selles oma mõtteid massi kokkuhoiust elektriliste veomootoritega, ennustas selle kasutamist kosmoselaevade kiirendamisel ja asendi kontrollimisel ning pooldas laetud gaaside elektrostaatilist kiirendamist.<ref name=choueiri>{{cite web |url=http://alfven.princeton.edu/papers/choueiriJPP04a.pdf|title=A Critical History of Electric Propulsion: The First 50 Years (1906–1956)|accessdate=2007-11-07 |author=E. Y. Choueiri}}</ref> |
||
==Üldine kirjeldus== |
==Üldine kirjeldus== |
||
Ioonmootorid kasutavad tõukejõu tekitamiseks [[ioon]]ide (elektriliselt laetud [[aatom]]id või [[molekul]]id) [[impulss]]i. Ioonide kiirendamise meetod on süsteemidel erinev, aga kõik |
Ioonmootorid kasutavad tõukejõu tekitamiseks [[ioon]]ide (elektriliselt laetud [[aatom]]id või [[molekul]]id) [[impulss]]i. Ioonide kiirendamise meetod on süsteemidel erinev, aga kõik nad võtavad arvesse ioonide laengu ja massi suhet. [[laengu ja massi suhe|Laengu ja massi suhe]] näitab, et juba väike [[potentsiaal|elektrivälja potentsiaali]] muutus võib põhjustada väga suuri osakeste väljapaiske kiirusi. See vähendab reaktsiooniks vajamineva kütuse massi, kuid suurendab vajalikku [[erivõimsus]]t võrreldes keemiliste raketimootoritega. Ioonmootoritega on seetõttu võimalik saavutada väga kõrgeid [[eriimpulss|eriimpulsi]] väärtusi. Nõrga tõukejõu puuduseks on väike kosmoselaeva [[kiirendus]]. Vooluallikate energiatootmise võimekus on üldiselt [[korrelatsioon]]is nende massiga, mistõttu suure võimususega kaasneb tihti ka suur mass, mis omakorda nullib suure võimsuse tekitatud kiirenduse. Madal tõukejõud teeb ioonmootorid ebasobivaks kosmoselaevade [[orbiit|orbiidile]] saatmiseks, samas on need ideaalsed kosmoses vajaminevateks manöövriteks. |
||
On projekteeritud väga palju erinevad ioonmootoreid ja nad kõik on jagatavad kahte |
On projekteeritud väga palju erinevad ioonmootoreid ja nad kõik on jagatavad kahte üldkategooriasse. |
||
Mootoreid liigitatakse kas '''elektrostaatilisteks''' või '''elektromagnetilisteks'''. Nende peamine erinevus on ioonide |
Mootoreid liigitatakse kas '''elektrostaatilisteks''' või '''elektromagnetilisteks'''. Nende peamine erinevus on ioonide kiirendamise meetodis. |
||
* '''Elektrostaatilised ioonmootoreid''' kasutavada [[Coulombi seadus|Coulombi jõudu]] ja kiirendavad ioone elektriväljas. |
* '''Elektrostaatilised ioonmootoreid''' kasutavada [[Coulombi seadus|Coulombi jõudu]] ja kiirendavad ioone elektriväljas. |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
* '''Elektromagnetilised ioonmootorid''' kasutavad [[Lorentzi jõud]]u, et kiirendada ioone. |
* '''Elektromagnetilised ioonmootorid''' kasutavad [[Lorentzi jõud]]u, et kiirendada ioone. |
||
Tavaliselt kasutatakse ioonmootorite toitmiseks [[päikesepaneel]]e, kuid suurte kauguste puhul [[päikesesüsteem]]ist ja [[päike]]sest kasutatakse [[tuumaenergia]]t. Mõlemal juhul on tippvõimsus piiratud ja võimsuse tõstmine tähendab ka vooluallika massi suurenemist, mis ei ole alati otstarbekas. Vaatamata piiratud võimsusele pakuvad mõlemad toiteallikad peaaegu piiramatult [[energia]]t ja seega ioonmootori pikka |
Tavaliselt kasutatakse ioonmootorite toitmiseks [[päikesepaneel]]e, kuid suurte kauguste puhul [[päikesesüsteem]]ist ja [[päike]]sest kasutatakse [[tuumaenergia]]t. Mõlemal juhul on tippvõimsus piiratud ja võimsuse tõstmine tähendab ka vooluallika massi suurenemist, mis ei ole alati otstarbekas. Vaatamata piiratud võimsusele pakuvad mõlemad toiteallikad peaaegu piiramatult [[energia]]t ja seega ioonmootori pikka kasutusaega võrreldes kaasavõetud kütusega töötavate süsteemidega, mis lakkavad töötamast kütuse otsalõppemisel. |
||
==Elektrostaatilised ioonmootorid== |
==Elektrostaatilised ioonmootorid== |
||
===Võrega elektrostaatilised ioomootorid=== |
===Võrega elektrostaatilised ioomootorid=== |
||
[[ |
[[Pilt:Ion engine.svg|300px|pisi|Diagramm võrega ioonmootori kohta]] |
||
Võrega elektrostaatilised ioonmootorid (ingl. k. '''''Gridded electrostatic ion thrusters''''') kasutavad tavaliselt [[ksenoon]] gaasi. Gaas ei oma laengut ja see [[ionisatsioon|ioniseeritakse]] energeetiliste elektronide põrgetega. Neid elektrone on võimalik tekitada [[termoemissioon]]iga |
Võrega elektrostaatilised ioonmootorid (ingl. k. '''''Gridded electrostatic ion thrusters''''') kasutavad tavaliselt [[ksenoon]] gaasi. Gaas ei oma laengut ja see [[ionisatsioon|ioniseeritakse]] energeetiliste elektronide põrgetega. Neid elektrone on võimalik tekitada [[termoemissioon]]iga [[katood]]ilt ja kiirendada katoodi ja [[anood]]i vahelises elektriväljas (Kaufmani tüüpi ioonmootorid). |
||
Positiivse laenguga ioonid eraldatakse süsteemiga, mis koosneb kahest või enamast erineva avasuurusega võrest. Võrede piirkonda jõudes kiirendatakse ioone võredevahelise elektrivälja abil kuni nad saavutavad lõpliku energia umbes 1-2 [[keV]]. |
Positiivse laenguga ioonid eraldatakse süsteemiga, mis koosneb kahest või enamast erineva avasuurusega võrest. Võrede piirkonda jõudes kiirendatakse ioone võredevahelise elektrivälja abil kuni nad saavutavad lõpliku energia umbes 1-2 [[keV]]. |
||
Ioonmootorist väljuvad ainult positiivse laenguga ksenooni ioonid. Et vältida kosmoselaeva laadumist negatiivse laenguga on mootori lähedale paigaldatud lisakatood, mis emiteerib |
Ioonmootorist väljuvad ainult positiivse laenguga ksenooni ioonid. Et vältida kosmoselaeva laadumist negatiivse laenguga on mootori lähedale paigaldatud lisakatood, mis emiteerib elektrone. Ioonivooga vastasmärgilise laengu väljastamine tagab elektrilise neutraalsuse ja väldib seega ioonide voo tagasitõmbumist kosmoselaevale.<ref name="Glenn">{{cite web |url=http://www.nasa.gov/centers/glenn/about/fs08grc.html|title=Innovative Engines - Glenn Ion Propulsion Research Tames the Challenges of 21st Century Space Travel|accessdate=2007-11-19}}</ref> |
||
Mõned seda tehnoloogiat kasutavad mootorid: |
Mõned seda tehnoloogiat kasutavad mootorid: |
||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
*''Dual-Stage 4-Grid'' (DS4G)<ref>{{cite press release | title =ESA and ANU make space propulsion breakthrough | publisher = ESA | date =2006-01-11 | url = http://www.esa.int/esaCP/SEMOSTG23IE_index_0.html | language = | accessdate = 2007-06-29 | quote = }}</ref><ref>{{cite web |url=http://prl.anu.edu.au/SP3/research/SAFEandDS4G/webstory |title=ANU and ESA make space propulsion breakthrough |accessdate=2007-06-30 |author=ANU Space Plasma, Power & Propulsion Group (SP3) |authorlink= |coauthors= |date=2006-12-06 |year= |month= |format= |work=DS4G Web Story |publisher=The Australian National University |pages= |language= |archiveurl = http://web.archive.org/web/20070627103001/http://prl.anu.edu.au/SP3/research/SAFEandDS4G/webstory <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 2007-06-27 |quote= }}</ref> |
*''Dual-Stage 4-Grid'' (DS4G)<ref>{{cite press release | title =ESA and ANU make space propulsion breakthrough | publisher = ESA | date =2006-01-11 | url = http://www.esa.int/esaCP/SEMOSTG23IE_index_0.html | language = | accessdate = 2007-06-29 | quote = }}</ref><ref>{{cite web |url=http://prl.anu.edu.au/SP3/research/SAFEandDS4G/webstory |title=ANU and ESA make space propulsion breakthrough |accessdate=2007-06-30 |author=ANU Space Plasma, Power & Propulsion Group (SP3) |authorlink= |coauthors= |date=2006-12-06 |year= |month= |format= |work=DS4G Web Story |publisher=The Australian National University |pages= |language= |archiveurl = http://web.archive.org/web/20070627103001/http://prl.anu.edu.au/SP3/research/SAFEandDS4G/webstory <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 2007-06-27 |quote= }}</ref> |
||
[[ |
[[Pilt:Wfm hall thruster.svg|300px|pisi|Halli ioonmootori skeem]] |
||
===Halli efekti mootorid=== |
===Halli efekti mootorid=== |
||
| 52. rida: | 52. rida: | ||
Elektriline [[väljaemissioon]] tõukur (ingl. k. '''''Field emission electric propulsion'' - (FEEP)''' ) kasutab lihtsat süsteemi vedelmetallide ioonide kiirendamiseks. Süsteem koosneb väikesest kütuse reservaarist vedelmetalliga, peenikesest torust ja torule järgnevast kiirendist. |
Elektriline [[väljaemissioon]] tõukur (ingl. k. '''''Field emission electric propulsion'' - (FEEP)''' ) kasutab lihtsat süsteemi vedelmetallide ioonide kiirendamiseks. Süsteem koosneb väikesest kütuse reservaarist vedelmetalliga, peenikesest torust ja torule järgnevast kiirendist. |
||
Enamik süsteeme kasutab metallidena [[tseesium]]it või [[indium]]i, kuna nende aatommassid on suured, neil on madal |
Enamik süsteeme kasutab metallidena [[tseesium]]it või [[indium]]i, kuna nende aatommassid on suured, neil on madal ionisatsioonipotentsiaal ja [[sulamistemperatuur]]. Kui vedelmetall jõuab toru lõppu, siis seal eksisteeriva tugeva elektrivälja tõttu vedeliku pind deformeerub ja sealt eraldub positiivne ioon.<ref name="Nasa">{{cite web |url=http://trs-new.jpl.nasa.gov/dspace/bitstream/2014/11649/1/02-0194.pdf|title=In-FEEP Thruster Ion Beam Neutralization with Thermionic and Field Emission Cathodes|quote=liquid state and wicked up the needle shank to the tip where high electric fields deform the liquid and extract ions and accelerate them up to 130 km/s through 10 kV.|accessdate=2007-11-21|author=Colleen Marrese-Reading, Jay Polk, Juergen Mueller, Al Owens}}</ref> Osakese kiirenemine toimub elektrivälja toimel. Kosmoselaeva negatiivselt laadumise vältimiseks on vaja lisaelektronide allikat ioonivoo neutraliseerimiseks.<ref name="Nasa"/><ref>{{cite web |url=http://www.centrospazio.cpr.it/FEEPPrinciple.html|title=The FEEP Principle|accessdate=2007-11-21|author=Marcuccio, S.}}</ref> |
||
=="Kütused"== |
=="Kütused"== |
||
| 63. rida: | 63. rida: | ||
Kütusena kaalutakse ka teisi aineid, näiteks [[vismut]]it millega teostatud uurimistulemused on paljulubavad, eriti ilma võreta mootorite korral nagu [[Halli efekt]]i ioonmootorid. |
Kütusena kaalutakse ka teisi aineid, näiteks [[vismut]]it millega teostatud uurimistulemused on paljulubavad, eriti ilma võreta mootorite korral nagu [[Halli efekt]]i ioonmootorid. |
||
[[VASIMR]] tüüpi (ja teiste |
[[VASIMR]] tüüpi (ja teiste [[plasma]]põhiste) mootoritega on teoreetiliselt võimalik kasutada praktiliselt iga ainet. Praeguste testide kõige praktilisem mootorikütus on [[argoon]], mis on suhteliselt laialt levinud ja odav gaas. |
||
==Rakendused== |
==Rakendused== |
||
Ioonmootorid omavad mitmeid rakendusi kosmoses liikumisel. Parimad rakendusvaldkonnad ioonmootoritele on pika elueaga missioonid, kus suurt kiiruse muutust ei ole vaja. Näiteks orbiidi korrigeerimine, atmosfääri hõõrde kompenseerimine madala orbiidiga lendudel ('Low Earth Orbit - [[LEO]]'), raketikütuse transportimine hoidlatest ja asukoha ja asendi täppishäälestus teaduslike missioonide korral. Ioonmootoreid saab kasutada ka planeetidevahelistel ja "sügava kosmose" - päikesesüsteemiväliste |
Ioonmootorid omavad mitmeid rakendusi kosmoses liikumisel. Parimad rakendusvaldkonnad ioonmootoritele on pika elueaga missioonid, kus suurt kiiruse muutust ei ole vaja. Näiteks orbiidi korrigeerimine, atmosfääri hõõrde kompenseerimine madala [[orbiit|orbiidiga]] lendudel ('Low Earth Orbit - [[LEO]]'), raketikütuse transportimine hoidlatest ja asukoha ja asendi täppishäälestus teaduslike missioonide korral. Ioonmootoreid saab kasutada ka planeetidevahelistel ja "sügava kosmose" - päikesesüsteemiväliste missioonide korral, kus lennuaeg ei ole väga oluline. |
||
Pidev tõukejõud võib väga pika aja jooksul põhjustada suurema kiiruse kogunemise |
Pidev tõukejõud võib väga pika aja jooksul põhjustada suurema kiiruse kogunemise kui tavalise raketimootori piiratud tööajaga.<ref name="Oleson">{{cite web |url=http://gltrs.grc.nasa.gov/reports/2001/TM-2001-210676.pdf|title=Advanced Hall Electric Propulsion for Future In-Space Transportation|accessdate=2007-11-21|author=Oleson, S. R., & Sankovic, J. M.}}</ref><ref name="Sankaran">{{cite web |url=http://alfven.princeton.edu/papers/Astrodyn-Finalabstext.htm|title=A Survey of Propulsion Options for Cargo and Piloted Missions to Mars|accessdate=2007-11-21|author=K. Sankaran, L. Cassady, A.D. Kodys and E.Y. Choueiri}}</ref> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
* [[Ioonallikas]] |
* [[Ioonallikas]] |
||
==Välislingid== |
|||
* [http://www.fyysika.ee/uudised/?p=31033 NEXT ioonmootor püsitas uue kestvusrekord] fyysika.ee, 29.12.2012 |
|||
==Allikad== |
==Allikad== |
||
Redaktsioon: 29. detsember 2012, kell 22:34
Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mille tõukejõud tekitatakse väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõu poolt. Ioonmootoreid liigitatakse nende tööpõhimõtte järgi elektrostaatilise ja elektromagnetilise jõu kasutamise alusel elektrostaatilisteks ja elektromagnetilisteks ioonmootoriteks. Elektrostaatilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks osakestele elektriväljas mõjuvat Coulombi jõudu. Elektromagnetilised ioonmootorid kasutavad ioonide kiirendamiseks Lorenzi jõudu.
Ioonmootorite tekitatav tõukejõud on võrreldes tavapäraste raketimootoritega väga väike, kuid neil mootoritel on väga suur eriimpulss ja kasutatava kütuse efektiivsus. Suur kütuse efektiivsus saavutatakse väljapaisatavate osakeste suurte kiirusteni kiirendamisega. Mootorid kasutavad väga suurt elektrilist võimsust ja nende jõudlus on piiratud toiteallika elektrilise võimusega (samal ajal kui keemilised raketimootorid on energeetiliselt piiratud).[1] Piisavalt suure võimsusega mootorid võivad pika aja vältel väikest jõudu rakendades saavutada kokkuvõttes suuri kiiruseid.
Ajalugu
Elektriliste veomootorite idee isa on Konstantin Tsiolkovski, kes avaldas selle idee esimesena aastal 1911.[2] Seejuures esimene dokumenteeritud elektriliste veomootorite ülesmärkimine leidub Robert H. Goddardi käsitsi kirjutatud märkmetest kuupäevaga 6. september 1906.[3]
Esimesi katsetusi ioonmootoritega teostas Goddard Clarki Ülikoolis aastatel 1916 – 1917.[4] Tehnoloogiat soovitatati kasutamiseks suurtel kõrgustel vaakumilähedases keskkonnas, kuid mootori tõukejõudu demonstreeriti ioniseeritud õhuvooludega atmosfäärirõhul.
Idee ilmus taaskord Hermann Oberthi teoses "Wege zur Raumschiffahrt” mis ilmus 1923. aastal. Obnerth selgitas selles oma mõtteid massi kokkuhoiust elektriliste veomootoritega, ennustas selle kasutamist kosmoselaevade kiirendamisel ja asendi kontrollimisel ning pooldas laetud gaaside elektrostaatilist kiirendamist.[2]
Üldine kirjeldus
Ioonmootorid kasutavad tõukejõu tekitamiseks ioonide (elektriliselt laetud aatomid või molekulid) impulssi. Ioonide kiirendamise meetod on süsteemidel erinev, aga kõik nad võtavad arvesse ioonide laengu ja massi suhet. Laengu ja massi suhe näitab, et juba väike elektrivälja potentsiaali muutus võib põhjustada väga suuri osakeste väljapaiske kiirusi. See vähendab reaktsiooniks vajamineva kütuse massi, kuid suurendab vajalikku erivõimsust võrreldes keemiliste raketimootoritega. Ioonmootoritega on seetõttu võimalik saavutada väga kõrgeid eriimpulsi väärtusi. Nõrga tõukejõu puuduseks on väike kosmoselaeva kiirendus. Vooluallikate energiatootmise võimekus on üldiselt korrelatsioonis nende massiga, mistõttu suure võimususega kaasneb tihti ka suur mass, mis omakorda nullib suure võimsuse tekitatud kiirenduse. Madal tõukejõud teeb ioonmootorid ebasobivaks kosmoselaevade orbiidile saatmiseks, samas on need ideaalsed kosmoses vajaminevateks manöövriteks.
On projekteeritud väga palju erinevad ioonmootoreid ja nad kõik on jagatavad kahte üldkategooriasse. Mootoreid liigitatakse kas elektrostaatilisteks või elektromagnetilisteks. Nende peamine erinevus on ioonide kiirendamise meetodis.
- Elektrostaatilised ioonmootoreid kasutavada Coulombi jõudu ja kiirendavad ioone elektriväljas.
- Elektromagnetilised ioonmootorid kasutavad Lorentzi jõudu, et kiirendada ioone.
Tavaliselt kasutatakse ioonmootorite toitmiseks päikesepaneele, kuid suurte kauguste puhul päikesesüsteemist ja päikesest kasutatakse tuumaenergiat. Mõlemal juhul on tippvõimsus piiratud ja võimsuse tõstmine tähendab ka vooluallika massi suurenemist, mis ei ole alati otstarbekas. Vaatamata piiratud võimsusele pakuvad mõlemad toiteallikad peaaegu piiramatult energiat ja seega ioonmootori pikka kasutusaega võrreldes kaasavõetud kütusega töötavate süsteemidega, mis lakkavad töötamast kütuse otsalõppemisel.
Elektrostaatilised ioonmootorid
Võrega elektrostaatilised ioomootorid
Võrega elektrostaatilised ioonmootorid (ingl. k. Gridded electrostatic ion thrusters) kasutavad tavaliselt ksenoon gaasi. Gaas ei oma laengut ja see ioniseeritakse energeetiliste elektronide põrgetega. Neid elektrone on võimalik tekitada termoemissiooniga katoodilt ja kiirendada katoodi ja anoodi vahelises elektriväljas (Kaufmani tüüpi ioonmootorid).
Positiivse laenguga ioonid eraldatakse süsteemiga, mis koosneb kahest või enamast erineva avasuurusega võrest. Võrede piirkonda jõudes kiirendatakse ioone võredevahelise elektrivälja abil kuni nad saavutavad lõpliku energia umbes 1-2 keV.
Ioonmootorist väljuvad ainult positiivse laenguga ksenooni ioonid. Et vältida kosmoselaeva laadumist negatiivse laenguga on mootori lähedale paigaldatud lisakatood, mis emiteerib elektrone. Ioonivooga vastasmärgilise laengu väljastamine tagab elektrilise neutraalsuse ja väldib seega ioonide voo tagasitõmbumist kosmoselaevale.[5]
Mõned seda tehnoloogiat kasutavad mootorid:
- NASA Solar electric propulsion Technology Application Readiness (NSTAR)
- NASA’s Evolutionary Xenon Thruster (NEXT)
- Nuclear Electric Xenon Ion System (NEXIS)
- High Power Electric Propulsion (HiPEP)
- EADS Radio-Frequency Ion Thruster (RIT)
- Dual-Stage 4-Grid (DS4G)[6][7]
Halli efekti mootorid
Halli efektil töötavad mootorid (ingl. k. Hall effect thrusters) kiirendavad ioone silindrilise anoodi ja katoodi moodustava plasma vahelise elektrivälja abil. Suurem osa gaasist (tavaliselt ksenoon) juhitakse anoodi lähedale, kus see ioniseerub ja suundub katoodi suunas. Katoodile suundudes ioonid kiirenevad ja neutraliseeruvad elektronidega kohtudes. Selle protsessi tulemusel moodustuvad suure kiirusega mootorist väljuvad neutraalsed osakesed.
Elektriline väljaemissioon tõukur
Elektriline väljaemissioon tõukur (ingl. k. Field emission electric propulsion - (FEEP) ) kasutab lihtsat süsteemi vedelmetallide ioonide kiirendamiseks. Süsteem koosneb väikesest kütuse reservaarist vedelmetalliga, peenikesest torust ja torule järgnevast kiirendist. Enamik süsteeme kasutab metallidena tseesiumit või indiumi, kuna nende aatommassid on suured, neil on madal ionisatsioonipotentsiaal ja sulamistemperatuur. Kui vedelmetall jõuab toru lõppu, siis seal eksisteeriva tugeva elektrivälja tõttu vedeliku pind deformeerub ja sealt eraldub positiivne ioon.[8] Osakese kiirenemine toimub elektrivälja toimel. Kosmoselaeva negatiivselt laadumise vältimiseks on vaja lisaelektronide allikat ioonivoo neutraliseerimiseks.[8][9]
"Kütused"
Ioonmootorite valdkonnas mõistetakse kütuse all gaasi või metalli, mille aatomeid ja molekule ioniseeritakse ja kiirendatakse. Ionisaatsiooni energia moodustab väga suure osa mootorites kasutatavast energiast. Seetõttu on kütuse puhul oluline, et selle molekuli või aatomit oleks kerge ioniseerida ja selle massi/ionisatsiooni energia suhe oleks võimalikult suur. Lisaks ei tohiks kütus põhjustada mootori detailide olulist erosiooni ja saastada kosmosesõidukit.[10]
Paljud praegused lahendused kasutavad kütusena ksenoon gaasi kuna seda on lihtne ioniseerida, ta omab suurt aatomi järjenumbrit - aatommassi, ta on inertne ja põhjustab vähe erosiooni. Samas, ksenoonivarusid maailmas napib ja ta on väga kallis.
Vanemad lahendused kasutasid ka elavhõbedat, aga ta on toksiline ja kallis, saastab kosmoselaeva ja seda on raske mootorisse juhtida ja doseerida.
Kütusena kaalutakse ka teisi aineid, näiteks vismutit millega teostatud uurimistulemused on paljulubavad, eriti ilma võreta mootorite korral nagu Halli efekti ioonmootorid.
VASIMR tüüpi (ja teiste plasmapõhiste) mootoritega on teoreetiliselt võimalik kasutada praktiliselt iga ainet. Praeguste testide kõige praktilisem mootorikütus on argoon, mis on suhteliselt laialt levinud ja odav gaas.
Rakendused
Ioonmootorid omavad mitmeid rakendusi kosmoses liikumisel. Parimad rakendusvaldkonnad ioonmootoritele on pika elueaga missioonid, kus suurt kiiruse muutust ei ole vaja. Näiteks orbiidi korrigeerimine, atmosfääri hõõrde kompenseerimine madala orbiidiga lendudel ('Low Earth Orbit - LEO'), raketikütuse transportimine hoidlatest ja asukoha ja asendi täppishäälestus teaduslike missioonide korral. Ioonmootoreid saab kasutada ka planeetidevahelistel ja "sügava kosmose" - päikesesüsteemiväliste missioonide korral, kus lennuaeg ei ole väga oluline. Pidev tõukejõud võib väga pika aja jooksul põhjustada suurema kiiruse kogunemise kui tavalise raketimootori piiratud tööajaga.[11][12]
Vaata ka
Välislingid
- NEXT ioonmootor püsitas uue kestvusrekord fyysika.ee, 29.12.2012
Allikad
- ↑ Electric Spacecraft Propulsion, Electric versus Chemical Propulsion, ESA Science & Technology
- ↑ 2,0 2,1 E. Y. Choueiri. "A Critical History of Electric Propulsion: The First 50 Years (1906–1956)" (PDF). Vaadatud 7. novembril 2007.
- ↑ Mark Wright, April 6, 1999, science.nasa.gov, Ion Propulsion 50 years in the making
- ↑ Robert H. Goddard - American Rocket Pioneer
- ↑ "Innovative Engines - Glenn Ion Propulsion Research Tames the Challenges of 21st Century Space Travel". Vaadatud 19. novembril 2007.
- ↑ "ESA and ANU make space propulsion breakthrough". ESA. 11. jaanuar 2006. Vaadatud 29. juunil 2007.
- ↑ ANU Space Plasma, Power & Propulsion Group (SP3) (6. detsember 2006). "ANU and ESA make space propulsion breakthrough". DS4G Web Story. The Australian National University. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2007. Vaadatud 30. juunil 2007.
{{cite web}}: tundmatu tühi parameeter:|month=ja|coauthors=(juhend) - ↑ 8,0 8,1 Colleen Marrese-Reading, Jay Polk, Juergen Mueller, Al Owens. "In-FEEP Thruster Ion Beam Neutralization with Thermionic and Field Emission Cathodes" (PDF). Vaadatud 21. novembril 2007.
liquid state and wicked up the needle shank to the tip where high electric fields deform the liquid and extract ions and accelerate them up to 130 km/s through 10 kV.
{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Marcuccio, S. "The FEEP Principle". Vaadatud 21. novembril 2007.
- ↑ Rocket Propulsion Elements- Sutton & Biblarz 7th edition
- ↑ Oleson, S. R., & Sankovic, J. M. "Advanced Hall Electric Propulsion for Future In-Space Transportation" (PDF). Vaadatud 21. novembril 2007.
{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ K. Sankaran, L. Cassady, A.D. Kodys and E.Y. Choueiri. "A Survey of Propulsion Options for Cargo and Piloted Missions to Mars". Vaadatud 21. novembril 2007.
{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)