Tsivilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: lisatud ilo:Sibilisasion |
P r2.7.3) (Robot: lisatud ckb:شارستانێتی |
||
88. rida: | 88. rida: | ||
[[sk:Civilizácia]] |
[[sk:Civilizácia]] |
||
[[sl:Civilizacija]] |
[[sl:Civilizacija]] |
||
[[ckb:شارستانێتی]] |
|||
[[sr:Цивилизација]] |
[[sr:Цивилизација]] |
||
[[sh:Civilizacija]] |
[[sh:Civilizacija]] |
Redaktsioon: 28. detsember 2012, kell 23:42
Tsivilisatsioon on inimühiskond koos kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Teadlased peavad võimalikuks ka maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu.
Tsivilisatsiooni tekke eeldused
Tsivilisatsioon ja kultuur
Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.