Eesti Raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P .
P .
24. rida: 24. rida:
Aktsiaselts '''Eesti Raudtee''' on Eesti ettevõte. Eesti Raudtee ainu[[aktsionär]]iks on [[Eesti Vabariik]].
Aktsiaselts '''Eesti Raudtee''' on Eesti ettevõte. Eesti Raudtee ainu[[aktsionär]]iks on [[Eesti Vabariik]].


Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati [[1. jaanuar]]il [[1992]], tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee [[Rahvusvaheline Raudteede Liit|Rahvusvahelise Raudteede Liidu]] (UIC, peakorter [[Pariis]]is) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka [[Raudteede Koostööorganisatsioon]]i (OSShD, peakorter [[Varssav]]is) liikmeks.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati [[1. jaanuar]]il [[1992]], firma ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee [[Rahvusvaheline Raudteede Liit|Rahvusvahelise Raudteede Liidu]] (UIC, peakorter [[Pariis]]is) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka [[Raudteede Koostööorganisatsioon]]i (OSShD, peakorter [[Varssav]]is) liikmeks.


===Erastamine===
===Erastamine===

Redaktsioon: 27. detsember 2012, kell 13:44

Eesti Raudtee
Eesti Raudtee peamaja, Tallinnas Toompuiesteel, Balti jaama juures
Asutatud 1992
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik

Aktsiaselts Eesti Raudtee on Eesti ettevõte. Eesti Raudtee ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik.

Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, firma ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. Samal aastal taastati Eesti Raudtee Rahvusvahelise Raudteede Liidu (UIC, peakorter Pariisis) liikmeks ning Eesti Raudtee astus ka Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSShD, peakorter Varssavis) liikmeks.

Erastamine

 Pikemalt artiklis Eesti Raudtee erastamine

2. märtsil 2001 kutsus Eesti Erastamisagentuuri peadirektor AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamiseks AS-i Baltic Rail Service (BRS) erastamislepingu ja aktsionäride lepingu sõlmimisele, mille lõplik jõustumine seati sõltuvusse ostuhinna tasumisest. Aktsiate eest pakutud hind tasuti 31. augustil 2001, pärast mida said Eesti Raudtee omanikeks BRS (66%) ja Eesti Vabariigi valitsus (34%). See oli Euroopa esimene vertikaalselt integreeritud raudtee erastamine.

2003. aastal oli Eesti Raudtee kaubaveomaht 9256,9 mln tonnkilomeetrit, müügitulu 1737,0 mln krooni, töötajaid oli 2674, vedureid 157 ja kaubavaguneid 3648.

Viimastel aastatel oli Eesti Raudtee omanike vahel arvukalt erimeelsusi. 2004. ja 2005. aasta aruanded olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuseisu tõttu kinnitamata. Eesti Vabariigi Valitsus võttis suuna Eesti Raudtee taasriigistamisele.

9. jaanuaril 2007 sai Eesti Vabariigi valitsus 100% Eesti Raudtee AS-i aktsiate omanikuks.

ER taristu

 Pikemalt artiklis Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend

Vaata ka

Välislingid

Viited