Nikolai Päts: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 39. rida: | 39. rida: | ||
N. Päts töötas seejärel kooliõpetajana [[Tänassilma]]s ja [[Paide]]s (aastatel [[1894]]–[[1899]]). Seejärel oli ta [[preester|preestriks]] (aastatel [[1899]]–[[1904]]) Tänassilmas, (aastatel [[1904]]–[[1917]]) [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]es, olles aastatel [[1914]]–[[1918]] [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] [[praost]]iks. |
N. Päts töötas seejärel kooliõpetajana [[Tänassilma]]s ja [[Paide]]s (aastatel [[1894]]–[[1899]]). Seejärel oli ta [[preester|preestriks]] (aastatel [[1899]]–[[1904]]) Tänassilmas, (aastatel [[1904]]–[[1917]]) [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus]]es, olles aastatel [[1914]]–[[1918]] [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] [[praost]]iks. |
||
Aastatel [[1918]]–[[1940]] oli ta alguses [[Tallinna Püha Siimeoni kogudus]]e ja hiljem [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]]e preestriks; samuti oli ta aastatel [[1919]]–[[1931]] [[sinod]]i abiesimees ning aastatel [[1935]]–[[1940]] esimees. Ta oli ajakirja ''Elutõde'' toimetaja ning aastatel [[1920]]–[[1924]] [[Riigiraamatukogu]] juhataja. |
Aastatel [[1918]]–[[1940]] oli ta alguses [[Tallinna Püha Siimeoni kogudus]]e ja hiljem [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]]e preestriks; samuti oli ta aastatel [[1919]]–[[1931]] [[sinod]]i abiesimees ning aastatel [[1935]]–[[1940]] esimees. Ta oli ajakirja ''[[Elutõde]]'' toimetaja ning aastatel [[1920]]–[[1924]] [[Riigiraamatukogu]] juhataja. |
||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
Redaktsioon: 25. detsember 2012, kell 19:58
| Nikolai Päts | |
|---|---|
| Sünniaeg |
5. september 1871  Viljandi, Liivimaa kubermang |
| Surmaaeg |
29. november 1940 Viljandi |
| Rahvus | eestlane |
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012
Nikolai Päts (5. september 1871 Viljandi, Liivimaa kubermang Venemaa keisririik – 29. november 1940 Viljandi) oli Eesti õigeusu vaimulik.
Nikolai Päts õppis Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, Pärnu apostliku õigeusu kihelkonnakoolis ja aastatel 1884–1894 Riia Vaimulikus Seminaris.
N. Päts töötas seejärel kooliõpetajana Tänassilmas ja Paides (aastatel 1894–1899). Seejärel oli ta preestriks (aastatel 1899–1904) Tänassilmas, (aastatel 1904–1917) Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduses, olles aastatel 1914–1918 Võru praostkonna praostiks.
Aastatel 1918–1940 oli ta alguses Tallinna Püha Siimeoni koguduse ja hiljem Tallinna Aleksander Nevski koguduse preestriks; samuti oli ta aastatel 1919–1931 sinodi abiesimees ning aastatel 1935–1940 esimees. Ta oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja.
Isiklikku
Nikolai Päts sündis ehitusmeister Jakob Pätsi (1841–1909) ja Olga Tumanova (1847–1914) 1. pojana, tema vennad olid: Konstantin Päts (1874–1956), Voldemar Päts (1878–1958), Peeter Päts (1880–1942) ja õde Marianne Pung (sünd Päts) (1888–1947).
Nikolai Päts oli abielus 1899. aastast Ludmilla Tšistjakovaga (Laiuse preestri tütre ja kindral Nikolai Helki õega). Nikolai ja L. Pätsil olid järglased: Voldemar Päts, Theodor Päts ja Ludmilla Päts.