Havanna

Havanna
hispaania Ciudad de La Habana
Pindala	721 km²
Elanikke	2 201 600 (2001)
Koordinaadid	23° 8′ N, 82° 22′ W

Havanna kesklinn

Havanna on Kuuba pealinn. Asub Kuuba saare põhjarannikul. Moodustab Havanna provintsi.

Ajalugu

Havanna vanalinn ja kindlustused
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Kuuba
Tüüp	Kultuurimälestis
Kriteeriumid	IV, V
Viited	204
Piirkond*	Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon
Koordinaadid	23° 8′ 0″ N, 82° 21′ 0″ W
Nimekirja arvatud	1982 (6. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Linn on asutatud 1515. aastal hispaania konkistadooride poolt Diego Velázquez de Cuéllari juhtimisel. Linnal on olnud huvitav ja uhkustäratav ajalugu. Algselt oli linn üsna väike kaubateede ristumispunkt, ent 16. sajandi lõpus ehitati sinna korralikud kindlustused ning hakkas toimuma aina rohkem kaubavahetust Kuuba saare ning emamaa (Hispaania) vahel. See aga kiirendas meeletult linna arengut. Linna arenguga kaasnes aga ka suurendatud röövlite huvi tema vastu. Nii oli linn pidevalt piraatide ja prantsuse korsaaride rünnakute ohvriks. 1592. aastal sai Havanna linnaõigused ning koos sellega tugevdati oluliselt kindlustusi, mis lõpuks peatasid piraatide rünnakud.

17. sajandi keskel tabas linna surmav epideemia, mille tõttu vähenes linna rahvastiku arv kolmandiku võrra. Siiski jätkas linn õitsengut ning 18. sajandi keskel oli ta suuruselt kolmas linn Ameerikas. Sellest suuremad olid ainult Lima ning Mexico, sellele jäid suuruselt alla isegi Boston ja New York. Hispaania kuningas kutsus nimetas ta isegi „väravaks uude maailma“. 7-aastase sõja käigus vallutasid britid linna, ent vähem kui aasta pärast vahetasid nad Pariisi rahuga Kuuba Florida vastu Hispaaniaga. Peale linna tagasi saamist muutsid hispaanlased selle kõige paremini kindlustatud linna Ameerikas. Havanna laevameistrid olid erakordselt tragid ning ehitasid isegi oma aja suurima laeva, mis küll Trafalgari lahingus põhja läks.

19. sajandi alguses oli Havanna kiirelt arenev ja moodne linn, mis sai isegi tuntuks kui Antillide Pariis. Kuuba oli viies riik maailmas, mis sai oma raudtee. 20. sajandil okupeeris USA Kuuba. USA võimu alla arenes Havanna veelgi suurema kiirusega. Linn sai peagi üheks suurimaks turismiobjektiks ameeriklastele ning köitis maffia tähelepanu. 1930-ndatel oli Havanna sissetulek peamiselt kasiinodest ning turismindusest isegi suurem kui Las Vegase linnal. Peale Kuuba Revolutsiooni kaasnenud USA embargot aga lakkas linna areng. Linn kannatas suurte majandusraskuste all, mis muutusid hullemuks peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu on Havanna väga halvas seisus lagunev linn, millel ei ole piisavalt raha, et vanu kultuuriväärtusi kaitsta.

Vanalinn La Habana Vieja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Haldusjaotus

Ametlikult on Havanna pealinna õigustes provints, mis koosneb 15 omavalitsusest (municipios):

1. Arroyo Naranjo
2. Boyeros
3. Centro Habana
4. Cerro
5. Cotorro
6. Diez de Octubre
7. Guanabacoa
8. La Habana del Este
9. La Habana Vieja
10. La Lisa
11. Marianao
12. Playa
13. Plaza de la Revolución
14. Regla
15. San Miguel del Padrón