Harilik mandlipuu: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: lisatud el:Αμυγδαλιά; muudetud zh:杏仁→zh:扁桃 |
P r2.7.2) (Robot: lisatud gu:બદામ |
||
93. rida: | 93. rida: | ||
[[gd:Almon]] |
[[gd:Almon]] |
||
[[gl:Amendoeira]] |
[[gl:Amendoeira]] |
||
[[gu:બદામ]] |
|||
[[ko:아몬드]] |
[[ko:아몬드]] |
||
[[hi:बादाम]] |
[[hi:बादाम]] |
Redaktsioon: 24. detsember 2012, kell 09:56
Harilik mandlipuu | |
---|---|
Harilik mandlipuu valmiva viljaga. Mallorca, Hispaania. | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Perekond |
Toompuu Prunus |
Alamperekond |
Mandlipuu Amygdalus |
Liik |
Harilik mandlipuu |
Binaarne nimetus | |
Prunus dulcis Miller | |
Sünonüümid | |
|
Harilik mandlipuu (Prunus dulcis) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv heitlehine viljapuu.
Kirjeldus
Harilik mandlipuu on 4–10 meetri kõrgune, tüve läbimõõduks kuni 30 cm. Noored võrsed on rohelised, muutudes siis punakaks ja teisel aastal halliks. Lehed on 7–13 cm pikad, saagja servaga ja 2,5 cm pikkuse rootsuga. Õied on valged või heleroosad, 3–5 cm läbimõõduga, kroonlehti on õies 5, õied asuvad üksikult või paarikaupa ja puhkevad kevadel enne lehtimist.
Harilik mandlipuu hakkab vilja kandma 3 aasta vanuselt, aga parimasse viljakandmisikka jõuab ta 5-6 aasta vanuselt. Vili valmib 7–8 kuud pärast õitsemist.
Mandlipuu on erineb teistest toompuudest kuiva kestaga luuviljade poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest (kirss, ploom, aprikoos jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav pähklipuuga kui näiteks kirsi- või ploomipuuga.
Kultiveeritav mandlipuu on umbes sama suur kui õunapuu ja mandliaiad sarnanevad õunaaedadega.
Levila ja kasvatamine
Mandlipuu on pärit Ees- ja Kesk-Aasiast. Looduslik levila ulatub idas Induseni. Inimesed on teda kasvatama hakanud kõikjal Vahemeremaades ja viimastel sajanditel mujalgi, eriti Californias.
Hariliku mandlipuu metsik vorm kasvab Levandis. Arvatavasti sealkandis mandlipuu kodustatigi. Kuid sellega kaasnes suur probleem: metsiku mandlipuu seemned sisaldavad glükosiidide hulka kuuluvat amügdaliini, mis muutub pärast vilja füüsilist kahjustamist, näiteks purustamist või katkihammustamist, ülimürgiseks sinihappeks.
Kuid kodustatud mandlipuu amügdaliini ei sisalda. Toimus mutatsioon, mille inimesed avastasid ja hakkasid muteerunud mandlipuud kasvatama. Kodustatud mandlipuud on leitud Lähis-Idast varapronksiajast enam kui 4000 aastat tagasi. Laialt tuntud on see, et mandleid leiti Vana-Egiptuse valitseja Tutanhamoni hauast (umbes 1325 eKr) ja nähtavasti olid need mandlid sisse veetud Levandist.
Hiinas tunti mandlipuud 3000 aastat tagasi, 2500 aastat tagasi Kreekas ja 2100 aastat tagasi hakati teda kasvatama Itaalias.
Saksamaa on kõige põhjapoolsem riik, kus majanduslikult arvestataval tasemel mandlipuid kasvatatakse, kuigi üksikuid puid leidub Islandilgi.
2002. aastal toodeti maailmas 1,76 miljonit tonni mandleid, nendest 41% USA-s, 13% Hispaanias, 7% Süürias, 6% Iraanis ja Itaalias, 5% Marokos, 3% Alžeerias, Tuneesias ja Kreekas ning 2% Türgis, Pakistanis, Liibanonis ja Hiinas.
2009. aastal olid maailma kümme suurimat mandlitootjat USA (1 162 200 t), Hispaania (282 100 t), Iraan (128 464 t), Itaalia (113 700 t), Maroko (104 115 t), Süüria (97 002 t), Tuneesia (60 000 t), Türgi (54 844 t), Alžeeria (47 393 t) ja Kreeka (44 273 t).
California mandlipuude tolmeldamine oli maailma suurim iga-aastane tolmeldamisüritus. Ligi miljon mesipuud, peaaegu pool kõigist USA mesipuudest vähemalt 49 osariigist sõidutati Californiasse mandlipuid tolmeldama. Mandlipuude kasvatajad sõlmisid mesilaste kasvatajatega, kelle hulgas oli rändavaid mesilastepidajaid, vastavaid lepinguid. Seda tegevusala kahjustas rängalt pere kokkukukkumise sündroom, mistõttu mesilasperede arv vähenes USA-s üle kahe korra. Seetõttu on mandlipuude kasvatajatele läinud tolmeldamine palju kulukamaks.
Mandlikasvatajate aitamiseks aretati vana sordi Nonparell kõrvale uus mandlipuude sort Tuono, mis võimaldab isetolmlemist. Nendel sortidel on teisigi erinevusi. Nonparellil on suured siledad seemned, millest 60—65% moodustab söödav seeme. Tuonol seevastu on paks karvane seemnekest ja seeme moodustab viljast üksnes 32%. Teisalt pakub paks seemnekest kaitset kahjurputukate vastu.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik mandlipuu |