Le Mans: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: muudetud fa:لو مان (فرانسه)
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud sh:Le Mans
110. rida: 110. rida:
[[sl:Le Mans]]
[[sl:Le Mans]]
[[sr:Ле Ман]]
[[sr:Ле Ман]]
[[sh:Le Mans]]
[[fi:Le Mans]]
[[fi:Le Mans]]
[[sv:Le Mans]]
[[sv:Le Mans]]

Redaktsioon: 24. detsember 2012, kell 03:59

Le Mans

[ löm'aan ]
Pindala 52,8 km²
Elanikke 142 800 (2007)

Koordinaadid 48° 0′ N, 0° 12′ E
Le Mans (Prantsusmaa)
Le Mans

Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus. Asub Sarthe ja Huisne jõgede liitumiskohas.

Le Mans on Lääne-Prantsusmaal asuva kunagise Maine'i piirkonna, ning tänapäevase Sarthe'i departemangu pealinn. Kohalike elanikke kutsutakse Manceaux ning Mancelles.

Le Mans'i peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sôpruslinnade" traditsiooni. Le Mans'i esimeseks sõpruslinnaks sai Paderborn Saksamaal aastal 836. See ühendus ristiti "Euroopa Valguseks".

Ajalugu

Inimasustuse alguseks loetakse umbes 4000. aastat eKr. Esimesed elanikud sarnasesid kelti hôimudele: Aulerc'id, hôim Loire ja Seine jôgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, pôllumajanduses ja kaubanduses. Leiud on tôestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning « raha » kasutusele vôttu juba enne 1 saj. e.m.a. Ka Cesari märkmed 5000 Cenomanist Gaule sôja Vercingétorix' lahingus mis olevat ¼ kogu lääne Gauli sôjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest. Esmamainitud geograaf Ptolemy poolt, kui Vindinium vôi Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus Vindo tähendab «valge» vôi «hele », ja dunum tähendab «küngas»vôi « kindlus ». 1-3 saj. muutub linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab « Linn, kindluse jalamil ». Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed 3 saj. ehitatud amfiteaterist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3 saj. keskel keerulise poliitilise olukorra tôttu ehitatud linnamûûride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas. Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11 saj. vôimuvôitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi vôiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066 aastal. Kuigi 1069 aastal linnaelanike ülestôusuga läks linna vôim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17 juunil 1128 aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130 aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni. Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui Prantsusmaa kuningriik kuni 1189 aastani, mil Prantsuse kuningas Philippe Auguste alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb Richard I (Lôvisüda) lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse. Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu 100-Aastases Sôja (1337-1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448 aastani, mil läheb taas Prantslaste valdusesse.

Vaatamisväärsused

  • Le Mans'i vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivi tänavad, pool-puit toesusega majad. Fasaadid mida tunneme filmidest « Cyrano de Bergerac » Gérard Depardieu'ga (1989) vôi siis « Raudne Mask » Leonaro di Caprioga (1997).
  • Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julien'ile.
  • Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule mis räägib linna ajaloost.
  • Jardin des Plantes, avalik park, rikkaliku taimestikuga
  • Kuninganna Bérengère muuseum, kollektsioon kohalikust kunstist ning Le Mansi tavaelust.
  • Tesse Muuseum, kaunite kunstide muuseum, sisaldab ka rikkaliku Egiptuse arheoloogia kollektsiooni.
  • Automuuseum
  • Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
  • Arche de la Nature 40ha looduskaitseala linna kôrval.

Mootorisport

Vaatamata oma värvikale ajaloole, on tänapäeval linn rohkem tuntud Le Mansi 24-tunni võidusõit (24Heures Du Mans) poolest mida peetakse siin aastast 1923. Linnas on kaks eraldi vôidusôidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugatti'le, on aastaläbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis vôistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis toimus 1906.

Populatsioon

Elanike arvuks loeti 2007 aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans peale Nantes ja Angers'i kolmandal kohal, 16-l kohal Prantsusmaal.

Geograafia

Le Mans on jôgede Sarthe ja Huisne ristumiskohas, u. 220 km Pariisist ja 200 km Nantes. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ning tähtsate maanteede ristumiskohale Pôhi-Lôuna: Calais-Bayonne( Inglismaa-Hispaania). Linna pindala suuruseks on 52 km², mis on peale Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.

Majanduslik areng

Raudteede loomisega suureneb linn järsult. 1842 Ernest Sylvain Bollée loob kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevötteid. Tema poeg, Amedee Bollee tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896 saab valmis esimene bensiinimootoriga auto. Valgust näeb ka esimene Prantsuse Grand Prix 1906, millest hiljem sünnib idee « 24tunni ralli « loomiseks. Lennunduse pioneerid vennad Wilbur ja Orville Wright tuli Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit « Flyer » Model A mis tôusis ôhku 8 augustil 1908 aastal.

Välislingid