Joséphine-Charlotte: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: da:Joséphine-Charlotte af Luxembourg |
P r2.7.1) (Robot: lisatud uk:Жозефіна-Шарлотта Бельгійська |
||
54. rida: | 54. rida: | ||
[[sv:Josephine Charlotte av Belgien, storhertiginna av Luxemburg]] |
[[sv:Josephine Charlotte av Belgien, storhertiginna av Luxemburg]] |
||
[[th:แกรนด์ดัชเชสโจเซฟีน-ชาร์ล็อตแห่งลักเซมเบิร์ก]] |
[[th:แกรนด์ดัชเชสโจเซฟีน-ชาร์ล็อตแห่งลักเซมเบิร์ก]] |
||
[[uk:Жозефіна-Шарлотта Бельгійська]] |
Redaktsioon: 24. detsember 2012, kell 03:36
See artikkel on suurhertsog Jeani abikaasast, 1919–1964 valitsenud suurhertsoginna kohta vaata artiklit Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna) |
Joséphine-Charlotte, Belgia printsess, Luksemburgi suurhertsoginna (Joséphine-Charlotte Ingeborg Elisabeth Maria Josepha/Marie-José Margarethe/Marguerite Astrid; 11. oktoober 1927 – 10. jaanuar 2005) oli Luksemburgi suurhertsogi Jeani abikaasa.
Lapsepõlv
Charlotte sündis Brüsselis kuningapalees Léopold III ja Rootsi printsess Astridi tütrena ning kasvas üles Stuyvenbergi lossis. Charlotte'i ema hukkus 1935. aastal autoõnnetuses, olles vaid 39-aastane.
Haridus
Oma haridusteed alustas Charlotte kodus, kus spetsiaalselt tema jaoks pandi kokku väike grupp õpilasi. 1940ndate lõpul pandi ta internaatkooli, misjärel jätkus ta õpetamine taas eraõpetajate käe all. Stabiilse haridustee katkestasid liitlasväed, kes 7. juunil 1944 Prantsusmaal maabusid, misjärel Charlotte ja ta pere saadeti Saksamaale. Perekond vabastati 7. mail 1945, misjärel nad kolisid Šveitsi. Charlotte jätkas õpinguid Genfis Ecole Supérieure de Jeunes Filles'i nimelises koolis, millele järgnesid lastepsühholoogia kursused Genfi Ülikoolis.
Abielu ja lapsed
9. aprillil 1953 abiellus Charlotte Luxembourgis prints Jeaniga.
- printsess Marie-Astrid (sündis 17. veebruaril 1954)
- suurhertsog Henri (sündis 16. aprillil 1955)
- prints Jean (sündis 15. mail 1957)
- printsess Margaretha (sündis 15. mail 1957)
- prints Guillaume (sündis 1. mail 1963)
Ametlikud kohustused ja huvid
Charlottet huvitasid peamiselt laste, pere ja tervisega seotud valdkonnad ning aastatel 1959–1970 oli ta Luxembourgi Noorte Punase Risti president.
Vabal ajal tegeles ta meelsasti aianduse ja aiakunstiga. Lisaks nautis ta ka kalastamist, jahilkäimist, suusatamist ja veesporti.
Elu lõpuaastad
Elu viimastel aastatel põdes Charlotte kopsuvähki ning suri Fischbachi lossis 77-aastaselt.