Oskar Kallas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Aastal [[1892]] lõpetas Kallas [[Tartu Ülikool]]i ning siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893). Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i. 19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks. |
Aastal [[1892]] lõpetas Kallas [[Tartu Ülikool]]i ning siirdus õppima [[Helsingi]]sse (1892–1893). Helsingis omandas ta [[1901]]. aastal [[doktorikraad]]i. 19. novembril 1929 sai ta [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks. |
||
Ta oli |
Ta oli 1920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9</ref>–1922 Eesti [[saadik]] Soomes ja 1922–1934<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa</ref> Suurbritannias ja Hollandis. |
||
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri. |
[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], kus kaks aastat hiljem suri. |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2012, kell 16:25
Oskar Philipp Kallas (25. oktoober 1868 Kaarma Kirikuküla[1] – 26. jaanuar 1946 Stockholm) oli Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Aastal 1892 lõpetas Kallas Tartu Ülikooli ning siirdus õppima Helsingisse (1892–1893). Helsingis omandas ta 1901. aastal doktorikraadi. 19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. Ta oli 1920[2]–1922 Eesti saadik Soomes ja 1922–1934[3] Suurbritannias ja Hollandis.
1944. aastal põgenes Rootsi, kus kaks aastat hiljem suri.
Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri.
Isiklikku
Oskar Kallase vanemateks olid Kaarma koguduse köster Mihkel Kallas (1824–1896) ja Wilhelmine Allas (1829–1894). Ta oli abielus kirjanik Aino Kallasega (sünd. Krohn).
Oskar Kallase vend Rudolf Gottfried Kallas (1851–1913) oli eesti koolikirjanik, pedagoog ja vaimulik; vend Eduard Kallas (1858–1900) avaldas mitmed luulekogud; õde Ida Kallas (1853–1930) abiellus eelkoolipedagoogika teerajaja Carl Heinrich Niggoliga ja oli Jakob Hurda laste kasvataja; õde Wilhelmine (1863–1923) abikaasa oli Kaarma Õpetajate Seminari kauaaegne vanemõpetaja Johann August Kirotar ja nemad olid vanemateks diplomaat Elmar Kirotarile.
Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti ühisfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[4] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[5]
Kirjandus
- Eduard Laugaste, "Dr. Oskar Kalda tegevusest rahvaluule alal" – Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 607–614
- "Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst" (8 artiklit ja Oskar Kallase bibliograafia). Koostanud Krista Aru. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1998, 382 lk
- Aino Kallas, "Elämäntoveri", Helsingi 1959; eesti keeles (lühendatud tõlge): "Elukaaslane", soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus, LR 1999, nr 1–2, 136 lk
- Oskar Kallase päevik (1. osa). Koostanud Piret Õunapuu. Sari Vanavara kogumisretkedelt, Eesti Rahva Muuseum 2006, 64 lk
Viited
- ↑ Rita Loel, "Kaarma vald üritab päästa Oskar Kallase sünnikodu", Oma Saar, 3. märts 2009
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00191_t.jpg&tbn=1&pgn=10&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c29ce06996622aaf4e6c17a19b89cca9
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00395_t.jpg&tbn=1&pgn=20&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6bc93d511aadfbfc91549cc91f4802fa
- ↑ Sirje Kiin, "Põletav armastus", Postimees, 10. august 1996
- ↑ Sirje Olesk, Kallas(ed) Eesti ja Soome vahel: "Põletav armastus", Postimees, 19. detsember 1997
Välislingid
- Aivar Kull, "Kaks raamatut Tartu renessansi võtmeisikust" – Tartu Postimees 15. märts1999
- Livia Viitol, "Saaremaa poiss Oskar Kallas" (Aino Kallase raamatu "Elukaaslane" arvustus) – Sirp 19. märts 1999
- Krista Aru, "Sündinud koolimees" – Maaleht 19. oktoober 2000
- Oskar Kallas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is