Primaarproduktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. detsember 2012, kell 20:08

Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus.

Fotosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist ja veest valguse juuresolekul metanaali (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid süsivesinikke), kusjuures teise saadusena vabaneb hapnik:

CO₂ + H₂O + valgus -> HCHO + O₂.

Kemosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist, väävelvesinikust ja hapnikust metanaali, kusjuures kõrvalsaadustena tekib vesi ja vabaneb väävel:

CO₂ + 4H₂S + O₂ -> HCHO + 4S + 3H₂O.

Primaarproduktsiooni tootjad ehk autotroofid moodustavad toiduahela aluse. Enamikus on need maismaataimed ja vees elavad vetikad. Sõltuvalt sellest, kas rakuhingamist on arvestatud või ei, saab leida vastavalt primaarse neto- ja brutoproduktsiooni.

Maismaal tekitavad peaaegu kogu primaarproduktsiooni soontaimed. Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks ainuraksetelt, sammaldelt ja samblikelt. Maismaataimede primaarproduktsiooni mõjutavad kõige rohkem vee ja valguse olemasolu. Näiteks kõrbetes, kus on vähe vett, ja polaarpiirkondades, kus on vähe valgust, on primaarproduktsioon vähene ja soontaimed võivad täielikult puududa. Veel vajavad taimed kasvuks mineraalaineid, teisisõnu mulda.

Erinevalt maismaast tekitavad ookeanides peaaegu kogu primaarproduktsiooni vetikad. Ookeanis vabalt hõljuvatest organismidest enamik on ainuraksed ja enamik elatab end fotosünteesiga. Selliste elusolendite kogumit nimetatakse fütoplanktoniks. Arusaadavalt ei ole ookeanis veepuudust. Ookeani suure soojusmahtuvuse tõttu ei ole ka organismide nõuded äärmuslike temperatuuride talumisele nii aktuaalsed kui maismaal, pealegi kaitseb külmaga ookeani pinnale tekkiv merejää jääaluseid organisme edasise jahtumise eest. Vees mõjutavad primaarproduktsiooni peamiselt valguse ja mineraalainete kättesaadavus.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Seawifs global biosphere.jpg|thumb|Globaalne mereliste ja maismaaliste [[fotoautotroofid]]e arvukus [[1997]]. aasta septembrist [[2000]]. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide [[biomass]] vaadeldaval alal. Koostatud SeaWiFS Project, NASA/Goddard Space Flight Center ja ORBIMAGE koostöös.]]
+[[Pilt:Seawifs global biosphere.jpg|thumb|Globaalne mereliste ja maismaaliste [[fotoautotroofid]]e arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide [[biomass]] vaadeldaval alal.]]
-'''Primaarproduktsioon''' ehk '''algtoodang''' ehk '''esmane toodang''' ('''esmastoodang''') on [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] valmistamine [[süsihappegaas|CO<sub>2</sup>]] kaasabil läbi [[fotosüntees|foto]]- või [[kemosüntees]]i. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus.
+'''Primaarproduktsioon''' ehk '''algtoodang''' ehk '''esmane toodang''' ('''esmastoodang''') on [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] valmistamine [[süsihappegaas]]i abil [[fotosüntees|foto]]- või [[kemosüntees]]i kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus.
+Fotosünteesi korral [[süntees]]itakse süsihappegaasist ja [[vesi|veest]] [[valgus]]e juuresolekul [[metanaal]]i (sellest sünteesitakse omakorda keerukamaid [[süsivesinik]]ke), kusjuures teise saadusena vabaneb [[hapnik]]:
-Primaarproduktsiooni viivad läbi tootjad ehk [[autotroofid]], kes moodustavad [[toiduahel]]a aluse. Enamikus on need [[taimed|maismaataimed]] ja veekeskkonnas elavad [[vetikad]]. Sõltuvalt milliseid eluprotsesse on arvestatud (näiteks [[rakuhingamine]]) võib kvantifitseerida [[netoproduktsioon|neto]]- ja [[brutoproduktsioon]]i.
+:CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O + valgus -> HCHO + O<sub>2</sub>.
+Kemosünteesi korral sünteesitakse süsihappegaasist, [[väävelvesinik]]ust ja hapnikust metanaali, kusjuures kõrvalsaadustena tekib vesi ja vabaneb [[väävel]]:
+:CO<sub>2</sub> + 4H<sub>2</sub>S + O<sub>2</sub> -> HCHO + 4S + 3H<sub>2</sub>O.
+Primaarproduktsiooni tootjad ehk [[autotroofid]] moodustavad [[toiduahel]]a aluse. Enamikus on need maismaa[[taimed]] ja vees elavad [[vetikad]]. Sõltuvalt sellest, kas [[rakuhingamine|rakuhingamist]] on arvestatud või ei, saab leida vastavalt primaarse [[netoproduktsioon|neto]]- ja [[brutoproduktsioon]]i.
+Maismaal tekitavad peaaegu kogu primaarproduktsiooni [[soontaimed]]. Üksnes murdosa sellest tuleb mittesoontaimedelt, näiteks [[ainuraksed|ainuraksetelt]], [[sammal]]delt ja [[samblik]]elt. Maismaataimede primaarproduktsiooni mõjutavad kõige rohkem vee ja valguse olemasolu. Näiteks [[kõrb]]etes, kus on vähe vett, ja polaarpiirkondades, kus on vähe valgust, on primaarproduktsioon vähene ja soontaimed võivad täielikult puududa. Veel vajavad taimed kasvuks [[mineraalaine]]id, teisisõnu [[muld]]a.
+Erinevalt maismaast tekitavad [[ookean]]ides peaaegu kogu primaarproduktsiooni vetikad. Ookeanis vabalt hõljuvatest organismidest enamik on ainuraksed ja enamik elatab end fotosünteesiga. Selliste elusolendite kogumit nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Arusaadavalt ei ole ookeanis veepuudust. Ookeani suure [[soojusmahtuvus]]e tõttu ei ole ka organismide nõuded äärmuslike [[temperatuur]]ide talumisele nii aktuaalsed kui maismaal, pealegi kaitseb külmaga ookeani pinnale tekkiv mere[[jää]] jääaluseid organisme edasise jahtumise eest. Vees mõjutavad primaarproduktsiooni peamiselt valguse ja mineraalainete kättesaadavus.
 == Vaata ka ==