Iaido: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dinamik-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.5) (robot muutis: en:Iaido
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: sk:Iaidosk:Iaidó
86. rida: 86. rida:
[[pt:Iaidō]]
[[pt:Iaidō]]
[[ru:Иайдо]]
[[ru:Иайдо]]
[[sk:Iaido]]
[[sk:Iaidó]]
[[sl:Iaido]]
[[sl:Iaido]]
[[fi:Iaidō]]
[[fi:Iaidō]]

Redaktsioon: 18. detsember 2012, kell 16:02

Iaidō (居合道) on rahvusvaheliselt tuntud Jaapani võitluskunst, kus treenitakse kombinatsioone traditsioonilise mõõgaga võitlemiseks. Iaidot kutsutakse vahel ka liikuvaks meditatsiooniks kuna üks tähtsamaid eesmärke treeningus on eneseareng - muuhulgas tehnikate konsentratsiooni ja sujuvuse läbi.

Iaido ajalugu ulatub tagasi samurai-päevadeni, kus mõõgavõitluse harjutamine oli üks tähtsamaid nende treeningutes. Iaido on üks osa mõõgatreeningutest, kus teine osa on kendo. Ka tänapäeval võib juhtuda et treenitakse mõlemat võitluskunsti , kuna Iaido ja Kendo (剣道) täiendavad teineteist. Jaapanis on see tavaline.

Treening

Iaidot harjutatakse tavaliselt ilma füüsilise vastaseta. Senseid (先生) ehk õpetajad, soovitavad kujutada ette fiktiivset vastast selleks et liigutused teatud vormides küllalt realistlikud hoida. Erinevates koolides on erinev arv vorme (kata, 形), kuid tavaliselt võib arvestada 6 – 10 erineva vormiga. Treeningud võivad vägagi erinevad olla, olenevalt koolist ja senseidest. Kõige tavalisematel treeningutel alustatakse tervitusega, näidates austust õpetaja(te), kaasõpilaste ja mõõga ees. Treening jätkub soojendusega (mõnedes dojodes nõutakse et soojendus tehakse iseseisvalt enne treeningu algust), ja seejärel harjutatakse vorme - vahel teatud osa/tehnika vormist, vahel terveid kombinatsioone. Enne lõpetust (jällegi, mõnes dojos on see iseseisev tegevus mida soovitatakse pärast treeningut läbi viia) on venitusharjutused, ja lõpetuseks tänatakse senseid ja näidatakse jällegi austust nii õpetajatele, kaasõpilastele, ja mõõgale.

Regulaarsete treeningute vahele võib tulla ka tunde kus kontsentreeritakse ainult tehnikale (st kuidas teatud lööke/lõikeid paremini läbiviia jne) või kus treenitakse võistluseks – ka võistlustel peab teada olema oma täpne käitumine jms.

Iaido koolid

Iaidos on palju koole, kuid Euroopas on ZKRI (Zen Ken Ren Iai) üks kõige tavalisematest koolidest. ZKRI (vahel ka ZKR seite Iai) on kool/stiil mis alustati 1960nendatel aastatel. Stiil koosneb kaheteistkümnest ’’kata’’st, ehk vormist, mis on kokku pandud erinevate vanemate koolide (koryū, 古流) vormidest.

Tavaliselt õpetatakse edasijõudnutele peale ZKRIai ka üks või paar vanemat koryu-kooli.

Võistluseid korraldatakse nii Jaapanis, Euroopas kui ka Ameerikas igal aastal. Hinnatakse muuhulgas vormide sujuvust, kindlust, täpsust ja realismi(tunnet). On ka neid kes valivad et võistlustest printsiibi tõttu mitte kunagi osa võtta. (Mõned näevad Iaidot kui sporti, teised kui hingelise arengu meetodit.)

Mõõgad (bokken木剣, iaitō居合刀, katana 刀)

Katanat (katana, 刀), Jaapani traditsioonilist mõõka, kasutatakse tihti kõrgema astme edasijõudnute poolt (pärast viiendat dan-graadi on see kohustuslik võistlustel), kuna ta on terav ja nõuab muuhulgas väga häid iaidooskusi. Enne seda kasutatakse selle teravdamata alternatiivi – iaitot (iaitō, 居合刀). Puust versiooni, bokkenit (bokken, 木剣, vahel ka bokutō 木刀), kasutatakse peamiselt algajate poolt, kuid ka edasijõudnud kasutavad neid aeg ajalt.

Tameshigiri (試し斬り)

Tameshigiri, ehk otsetõlkes "proovilõige", on treening kus saab mõõga harjutusi füüsilise ’keha’ peal proovida. Füüsilise kehana kasutatakse tavaliselt makiwara´t (巻藁(まきわら)- traditsioonilist kokku rullitud tatami(畳)vaipa. See kinnitatakse stabiilse puust varre otsa, mis raiudes-lõigates viltu ei lähe ega maha ei kuku. Nii saavad (edasijõudnud) õpilased katana lõiget päriselt proovida.

Riietus

Riietus on tavaliselt spetsiaallõikega must (keiko)gi, 稽古着, koos valge alus-giga, ja mustad hakama(袴)-püksid. Tavaliselt treenitakse paljajalu, aga võib ka kasutada musti sokke või tabi(足袋)-sokke. (Kendos on tavaline värv sinine.) Võistluste ajal, kui mitte muidu, kasutatakse ka zekkenit (ゼッケン) või rinnamärki koos võistleja nime ja klubinimega Jaapani keeles, mis kinnitatakse võistleja paremale hõlmale.


Täpsustamiseks peab mainima et Iaido on eraldi kunstina tunnustatud rohkem läänes, kui Jaapanis. Kui küsida, siis jaapanlased teavad kindlasti mis on Kendo (剣道), kuid Iaido on "tavalisele" rahvale midagi uut. Iaido on Jaapanis rohkem nähtud kui üks osa kendotreeningust. Iaido koole/dojosid Jaapanis loomulikult leidub igal pool, kuid Iaido pole eraldi kunstina samaväärselt tuntud kui kendo, mis on üks populaarsemaid sporte ja mille võistlusi saab muuhulgas televiisorist jälgida. Ka kuulub Iaido Jaapanis ofitiaalselt Kendo alla (vaata muuhulgas linki ANKF – All Nippon Kendo Federation (või ka AJKF), leheküljele.)

Väärt on ka teada et varem kutsuti paljusid koole/võitluskunste tihti jutsu(術)deks, st "kunstideks", mis on hiljem muudetud (道)deks, ehk otsetõlkes "tee"-deks. Muutus arvatakse põhinevat asjaolus et iga võitluskunst on saanud endale rohkem "ruumi" ja tänapäeval treenitakse tavaliselt ühte, või kahte, kunsti korraga ja võib-olla ka põhjalikumalt, teoreetilises mõttes.

Välislingid:

Iaido tutvustused

ZNKR Iaido tutvustus