Erinevus lehekülje "Henrik Koppel" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning [[Tartu Aleksandri gümnaasium]]is, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.
 
Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas [[erapraksis]]t, keskendudes [[kõrva-nina-kurguhaigused|kõrva-nina-kurguhaigustele]]. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor (nimetatud [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Vabariigi Valitsuse]] poolt 13. veebruaril 19291920<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00033_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=62afb339400fd038b4200bd3910d4906</ref>) ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel [[Liivimaa Linna-Hüpoteegi Selts]]is, [[Eesti Rahva Muuseum]]is ja lauluseltsis Vanemuine. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub [[leepra]]vastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus.
 
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi [[looduskaitse]]alast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.
2127

muudatust

Navigeerimismenüü