Keemiline tasakaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Reageerivate ainete [[kontsentratsioon]]id tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, [[tasakaalukonstant]], on kindlal temperatuuril jääv ([[massitoime seadus]]). |
Reageerivate ainete [[kontsentratsioon]]id tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, [[tasakaalukonstant]], on kindlal temperatuuril jääv ([[massitoime seadus]]). |
||
Tasakaaluolek on piir, milleni reaktsioon saab kulgeda iseenesest, see on välist tööd kulutamata. Välistingimuste (temperatuur, rõhk) muutumisel muutub tasakaaluolek vastavalt [[Le Chatelier printsiip|Le Chatelier |
Tasakaaluolek on piir, milleni reaktsioon saab kulgeda iseenesest, see on välist tööd kulutamata. Välistingimuste (temperatuur, rõhk) muutumisel muutub tasakaaluolek vastavalt [[Le Chatelier printsiip|Le Chatelier printsiibile]]. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 18. detsember 2012, kell 12:33
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega, mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu.
Reageerivate ainete kontsentratsioonid tasakaaluolekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, tasakaalukonstant, on kindlal temperatuuril jääv (massitoime seadus).
Tasakaaluolek on piir, milleni reaktsioon saab kulgeda iseenesest, see on välist tööd kulutamata. Välistingimuste (temperatuur, rõhk) muutumisel muutub tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier printsiibile.