Henrik Koppel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* {{ISIK|1406}} |
* {{ISIK|1406}} |
||
== Viited == |
|||
<references/> |
|||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
Redaktsioon: 14. detsember 2012, kell 18:04
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.
Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva-nina-kurguhaigustele. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor (nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril 1929[1]) ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis Vanemuine. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus.
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.
1920 valiti ta EÜSi auvilistlaseks. 1926 valiti ta Uppsala ülikooli arstiteaduse audoktoriks, 1927 Läti Ülikooli auliikmeks, 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, 1931 Soome Arstide Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi ja 26. mail 1940 Eesti Arstide Seltside Liidu auliikmeks.
Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus Tartu Ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.
Kirjandus
- Jaan Tõnisson, "Heinrich Koppeli 70. sünnipäeva puhul" – Postimees 29. detsember 1933, nr 304, lk 2; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil
- Henrik Koppel, Artikleid. Järelsõna: Arved Jents – Akadeemia 1991, nr 5, lk 1013–34; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Ken Kalling, "Rektor Henrik Koppel". Toimetaja Mart Orav; resümeede tõlge: saksa keelde Reet Bender, inglise keelde Saskia Kangro, vene keelde A&A Lingua; Aasta Raamat, Tallinn 2007, 164 lk; ISBN 9789985983324
Välislingid
- Henrik Koppel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Viited
| Eelnev Tartu Ülikooli kuraator Peeter Põld (1919) |
Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel 1920-1928 |
Järgnev Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp (1928-1937) |