Girolamo Frescobaldi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
| Taust = mitte_tegevartist |
| Taust = mitte_tegevartist |
||
| Sündinud = [[14. september]] [[1583]]<br>[[Ferrara]], [[Itaalia]] |
| Sündinud = [[14. september]] [[1583]]<br>[[Ferrara]], [[Itaalia]] |
||
| Surnud = [[ |
| Surnud = [[1. märts]] [[1643]]<br>[[Rooma]], [[Itaalia]] |
||
| Stiil = |
| Stiil = |
||
| Amet = [[helilooja]], [[organist]] |
| Amet = [[helilooja]], [[organist]] |
||
Redaktsioon: 14. detsember 2012, kell 11:08
| Girolamo Frescobaldi | |
|---|---|
,_engraving_by_Claude_Mellan_(1619).jpg) Girolamo Frescobaldi (1583-1643) | |
| Sündinud |
14. september 1583 Ferrara, Itaalia |
| Surnud |
1. märts 1643 Rooma, Itaalia |
| Elukutse | helilooja, organist |
Girolamo Frescobaldi (1583 Ferrara – 1. märts 1643 Rooma) oli itaalia organist ning helilooja.
Elukäik
Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti 13. septembril 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara katedraali organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.
Jaanuaris 1607 sai Frescobaldi organisti koha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõned nädalad, misjärel läks reisima Flandriasse. 1. novembril 1608. aastal sai Frescobaldi organistiks Püha Peetruse katedraalis Roomas. Seal töötas ta 20 aastat. 1628. aastast elas ta Firenzes, kus oli organistina Medicite teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.
Looming
Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste – orelivirtuoos. Väidetavalt olevat tema orelimängu kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga Johann Jacob Frobergerit ja hiljem Johann Sebastian Bachi. Johann Jacob Froberger oli Girolamo Frescobaldi õpilane. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et Frescobaldiga kohtuda. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile. Enne teda kasutati orelit Itaalias põhiliselt saatepillina.
Girolamo Frescobaldi kirjutas madrigale. Esimene madrigalide kogumik ilmus 1608. aastal. See sisaldas tokaatasid, ritšerkaare, fantaasiaid, capriccio 'sid ja fuugasid orelile ja cembalo 'le (klavessiinile). Kõige tuntuim on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", 1635). Kogumik sisaldab missasid orelile.
Välislink
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali Great Composers 1300-1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.