Noodivõti: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: lisatud eu:Klabe (musika) |
mall |
||
32. rida: | 32. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Võtmemärk]] |
* [[Võtmemärk]] |
||
{{noodikiri}} |
|||
{{commonskat|Clef}} |
{{commonskat|Clef}} |
Redaktsioon: 13. detsember 2012, kell 22:50
Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse (noodi) noodijoonestikul.
Tänapäeval kasutatakse noodikirjas põhiliselt G-võtit, F-võtit ja C-võtit, mis määravad vastavalt esimese oktaavi G (sol), väikese oktaavi F (fa) ning esimese oktaavi C (do) asukoha noodijoonestikul.
G-võti
- G-võtit (sol-võti), mis määrab esimese oktaavi G asukoha teisel noodijoonel, nimetatakse ka viiulivõtmeks. Vanamuusikas kasutati ka G-võtit, mis määrab esimese oktaavi G asukoha esimesel noodijoonel, nimetusega "prantsuse võti".
F-võti
- F-võtit (fa-võti), mis määrab väikese oktaavi F asukoha neljandal noodijoonel, nimetatakse ka bassivõtmeks. Harvem kasutatakse F-võtit, mis määrab väikese oktaavi F asukoha viiendal noodijoonel, nimetusega sub-bassivõti.
C-võti
- C-võtmed (do-võtmed) määravad esimese oktaavi C asukoha.
- Aldivõti määrab esimese oktaavi C asukoha kolmandal noodijoonel.
- Sopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha esimesel noodijoonel.
- Baritonivõti määrab esimese oktaavi C asukoha viiendal noodijoonel.
- Tenorivõti määrab esimese oktaavi C asukoha neljandal noodijoonel.
- Metsosopranivõti määrab esimese oktaavi C asukoha teisel noodijoonel.
JO-võti
Zoltán Kodály poolt loodud relatiivses noodisüsteemis kasutatakse jo-võtit, mis määrab jo asukoha noodijoonestikul.
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Noodivõti |