Puhja kihelkond

Puhja kihelkond on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas.

Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.

17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi ja Tartu poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja suunas Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.

19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.

Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond Kavilda, Konguta ning Ulila valla. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.

Kihelkonnakirikuks oli Puhja kirik.

Mõisad

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 2 riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel 1 karjamõis.

• Puhja kirikumõis (Pastorat Kawelecht)
• Kavilda (Kawelecht) riigimõis
• Pala e Palumõisa (Pallamois), Väike-Konguta kõrvalmõis
• Suure-Konguta (Schloß Kongota, Groß-Kongota) rüütlimõis
• Suure-Ulila e Ulila (Ullila) rüütlimõis
• Teedla (Thetlia)
• Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
• Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub Konguta valla lääneossa ning kihelkonna lõunatipp kuulub Rõngu valda.