Lucius Sergius Catilina: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: muudetud az:Lusius Sergu Catilina
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud ga:Lucius Sergius Catilina
26. rida: 26. rida:
[[fa:لوسیوس سرگیوس کاتلین]]
[[fa:لوسیوس سرگیوس کاتلین]]
[[fr:Catilina]]
[[fr:Catilina]]
[[ga:Lucius Sergius Catilina]]
[[gl:Lucio Serxio Catilina]]
[[gl:Lucio Serxio Catilina]]
[[ko:루키우스 세르기우스 카틸리나]]
[[ko:루키우스 세르기우스 카틸리나]]

Redaktsioon: 12. detsember 2012, kell 18:43

 See artikkel räägib Vana-Rooma poliitikust 1. sajandil eKr; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Catilina (täpsustus)

Lucius Sergius Catilina (umbes 108 eKr – 62 eKr) oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena.

Catilina sündis Sergiuste suguvõsas, mis oli vana patriitsiperekond, kuid see oli tema sünni ajaks juba vaesunud ja oma poliitilise mõju kaotanud. Catilina püüdis oma elu jooksul perekonna mõjuvõimu taastada. Tema karjäär sai alguse sõjaväes, kus ta paistis silma võimeka väejuhina. 8481 eKr toimunud kodusõjas toetas ta Lucius Cornelius Sullat, hiljem oli aga väljaspool Rooma riiki väeteenistuses, näiteks Kiliikias. 73 eKr süüdistati Catilinat Vesta neitsiga vahekorras olemises, kuid kohus mõistis ta õigeks.

68 eKr oli Catilina Rooma riigi preetor ja seejärel kaks aastat Africa provintsi valitsejaks (propreetoriks). Aastal 66 eKr tuli ta Rooma tagasi ning hakkas taotlema konsuliametit. Kuid ta sattus mitmesse kohtuasja, mille taga olid tema poliitilised vastased, ning luhtusid tema kolm järestikust katset konsuliks saada. Teda toetasid enamasti Senatist väljapoole jöövad poliitilised jõud, eelkõige Sulla-aegsed sõjaveteranid ja vaesunud ülikud. 63 eKr oli aga selge, et Catilinast konsulit ei saa. Ta oli ka oma varanduse ära kulutanud ja seetõttu ootas tema poliitilist karjääri lõpp.

Nähes legitiimse võimuletõusmise võimatust, püüdis Catilina võimu väidetavalt vägivaldselt haarata, kuid teda takistas 63 eKr konsuliks olnud Marcus Tullius Cicero, kes tema vandenõu Catilina-vastaste kõnedega paljastas ja sundis teda Roomast lahkuma. Catilina liitlane Gaius Manlius oli Etruuriasse koondanud Catilina-meelsete väed, kelle juurde too ka ise pärast linnast väljaajamist läks. Roomas suutis Cicero saavutada aga Catilina silmapaistvamate toetajate hukkamise, misjärel tema poliitiline mõju Rooma riigis sisuliselt kadus. Enamik tema vägedest jäid talle ustavaks, kuid 62 eKr piirasid Rooma riigi väed Catilina armee sisse ja ta langes lahingus.