Isanda- ja orjamoraal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. detsember 2012, kell 10:51

Isanda- ja orjamoraal (saksa Herren- und Sklavenmoral) on keskne teema Friedrich Nietzsche töödes, eriti tema esimeses essees "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral"; 1887).

Nietzsche väitis, et on olemas kaks fundamentaalset moraalitüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust (saksa gut) halvale, põlatule (saksa schlecht)^[1]. Isandamoraali viljeleja põlgaks arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, koeralikku inimtõugu^[1]. Isandamoraali oluline komponent on egoism^[1]. Seevastu orjamoraal vastandab aga head (saksa gut) kurjale (saksa böse); kurjaks peab Nietzsche kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat^[1].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, kirjastus Koolibri. Lk 115

[Meos,_2002-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, kirjastus Koolibri. Lk 115

[1]

Redaktsioon: 12. detsember 2012, kell 10:49 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Eetika ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2012, kell 10:51 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust saksa k Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Isanda- ja orjamoraal''' (saksa ''Herren- und Sklavenmoral'') on keskne teema [[Friedrich Nietzsche]] töödes, eriti tema esimeses essees "[[Moraali genealoogia]]st" ("On ~~the~~ ~~Genealogy~~ ~~of Morality~~").		'''Isanda- ja orjamoraal''' (saksa ''Herren- und Sklavenmoral'') on keskne teema [[Friedrich Nietzsche]] töödes, eriti tema esimeses essees "[[Moraali genealoogia]]st" ("Zur Genealogie der Moral"; 1887).

	Nietzsche väitis, et on olemas kaks fundamentaalset [[moraal]]itüüpi: '''isanda'''- ja '''orjamoraal'''. Isandamoraal vastandab head, suursugust (saksa ''gut'') halvale, põlatule (saksa ''schlecht'')<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali viljeleja põlgaks arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, koeralikku inimtõugu<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali oluline komponent on [[egoism]]<ref name="Meos, 2002"/>. Seevastu orjamoraal vastandab aga head (saksa ''gut'') kurjale (saksa ''böse''); kurjaks peab Nietzsche kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat<ref name="Meos, 2002"/>.		Nietzsche väitis, et on olemas kaks fundamentaalset [[moraal]]itüüpi: '''isanda'''- ja '''orjamoraal'''. Isandamoraal vastandab head, suursugust (saksa ''gut'') halvale, põlatule (saksa ''schlecht'')<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali viljeleja põlgaks arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, koeralikku inimtõugu<ref name="Meos, 2002"/>. Isandamoraali oluline komponent on [[egoism]]<ref name="Meos, 2002"/>. Seevastu orjamoraal vastandab aga head (saksa ''gut'') kurjale (saksa ''böse''); kurjaks peab Nietzsche kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat<ref name="Meos, 2002"/>.