Otto Sternbeck: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]] |
| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]] |
||
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
| Surmakoht = [[Tallinn]] |
||
| Teenistused = |
| Teenistused = [[Venemaa keisririik]]<br>[[Eesti Vabariik]] |
||
| Auaste = [[kindralmajor]] |
| Auaste = [[kindralmajor]] |
||
| Juhitud üksused = [[8. jalaväepolk]] |
| Juhitud üksused = [[8. jalaväepolk]] |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks. |
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks. |
||
Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. |
Vabadussõja alates määrati ta [[Tallinna 1. kaitsepataljon]]i ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati O. Sternbeck [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist kapteniks. |
||
Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse - [[kindralmajor]]iks. [[25. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937. |
Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse - [[kindralmajor]]iks. [[25. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937. |
||
Redaktsioon: 11. detsember 2012, kell 22:37
| Otto Sternbeck | |
|---|---|
| Sündinud |
24. detsember 1884 Albu vald, Järvamaa |
| Surnud |
23. juuni 1941 Tallinn |
| Teenistus |
Venemaa keisririik Eesti Vabariik |
| Auaste | kindralmajor |
| Juhtinud | 8. jalaväepolk |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
| Autasud |
Püha Stanislavi orden III järk Püha Anna orden III ja II järk Vabadusrist I/2 Kaitseliidu Valgeristi III klass |
Otto Sternbeck VR I/2 (24. detsember 1884 Albu vald, Järvamaa – 23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck 1915. aasta detsembris alamlipnikuks ja 1916. aastal lipnikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.
Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepataljoni ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati O. Sternbeck alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.
Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse - kindralmajoriks. 25. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.
1940. aastal oli Otto Sternbeck riigi usaldusmees aktsiaseltsis "Volta Tehased".
Sternbeck ja laskesport
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli Sternbeck Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal 1935 Roomas, aastal 1937 Helsingis ja aastal 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.
Kindralmajor Otto Sternbeck on mitmete laskeasjandust käsitlevate raamatute autor.
Esimese nõukogude okupatsiooni ajal Otto Sternbeck arreteeriti ja lasti 23. juunil 1941. aastal maha.